TÜ germanistikaprofessor Marko Pajević peab inauguratsiooniloengu «Suhe maailmaga. Poeetiline mõtlemine ja tegelikkus» 11. oktoobril kell 16.15 TÜ peahoone aulas.
FOTO: Andres Tennus

Loeng suhtest maailmaga

Inauguratsioon

Kui tahame maailma mõista, peame kõigepealt aru saama, kuidas me maailmaga suhestume.

Professor Marko Pajevići arvates peame tajude mõtestamisel paratamatult appi võtma keele. Meie meelelised tajud käivad läbi sõnade, mis aitavad meil neist aru saada ning selgeks teha, mida me maailmaks üldse peame – mis on meie maailmavaade. Tähendus tuleb järelikult keele kaudu.

Kirjandust võib pidada tähenduse laboriks. Kui tahame mõelda kirjanduse erilisest olemusest, la chose littéraire(«kirjanduslikust asjast»), peame mõtlema millelegi enamale kui märk ja leidma viise tähendusloome teiste mõõtmete arvessevõtmiseks.

Poeetilise mõtlemise järgi pole keel mitte keele- ja eluvormide koosmõju tulemus, vaid tegevus ise. See tähendab, et peame arvestama keele katkematust (Henri Meschonnic). Wilhelm von Humboldti järgi võime öelda, et mitte sõnad ei moodusta kõnet, vaid vastupidi, sõnad kasvavad kõnest välja.

Seega määratleb keele alati selle ainulaadne olukord. Mõistus peab maailmaga resoneerima (ingl reasonate). See on poeetilise mõtlemise dialoogiline mõõde, esikohal on suhe.

Siit tuleneb vajadus poetoloogilise antropoloogia järele. Humanitaarteadused on seega n-ö tähendusteadused, mis kujundavad meie reaalsustaju.

Marko Pajević on õppinud Münchenis, Berliinis ja Pariisis ning kaitsnud doktoriväitekirja Paul Celani poeetikast Berliini Vabas Ülikoolis ja Pariisi 8. Ülikoolis. Habilitatsioonitöö poeetilise mõtlemise teemal kaitses ta Prantsusmaal. Ta on õpetanud Sorbonne’i, Belfasti Queen’si, Londoni Royal Holloway ja Londoni Queen Mary Ülikoolis ning töötanud vanemteadurina Berliinis Humboldti Ülikooli Marc Blochi keskuses. 

Alates 2018. aasta jaanuarist on Pajević Tartu Ülikooli professor. Ta on avaldanud monograafiad Paul Celanist, Franz Kafkast ja poeetilisest mõtlemisest ning arvukalt artikleid poeetika eriaspektidest. Tema hiljutiste ja käimasolevate projektide kohta võib leida teavet aadressil apt.ut.ee.

Professor Marko Pajevići tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli ASTRA projektist «Per Aspera», mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Jaga artiklit

Märksõnad

keel, kirjandus