Välisraha taotlemine on üks võimalus oma teadlaskarjäärile hoo andmiseks
FOTO: Pixabay.com

Grandikeskus aitab ülikooli teadlaste tööd kergemaks muuta

Aktuaalne

Aasta alguses tööle hakanud grandikeskus pakub teadlastele tuge teadusraha taotlemisel.

Selle aasta alguses moodustati Tartu Ülikoolis senise teadus- ja arendusosa­konna põhjal grandikeskus ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. Grandikeskus toetab ülikooli teadlasi teadusraha taotlemisel.

Teadusprorektor Kristjan Vassili sõnul oli muudatuste põhjus soov astuda kiire samm teistele Euroopa ülikoolidele järele ning pakkuda teadlastele tõhusamat tuge sobivate uurimis­toetuste leidmisel.

«Ülikooli teadlastel on suur võimalus konkureerida välis­rahastuse turul ja ülikoolina saame neid selles tegevuses toetada veelgi paremini,» selgitas Vassil.

Grandikeskuse töö on rahastusvõimaluste otsimine, teadlaste mitmekülgne nõustamine, koolitused ning teadusprojektide haldamine. Selleks koondati riigisiseste meetmete, tõuketoetuste ja välisraha koordinaatorid eri tugiüksustest grandikeskusesse.

Kiire välisraha kasv

Grandikeskuse juhataja Taivo Raud ütles, et TÜ arengukava järgi on keskuse üks peamisi eesmärke kiirendada välis­rahastuse kasvu.

Ta tuletas meelde grandikeskuse loomise üht mõtet – et ülikool ise muutuks teadusraha hankimisel tunduvalt aktiivsemaks ja näeks lisavahendite leidmiseks senisest rohkem vaeva.

Selleks on nüüd kõigile ülikooli töötajatele avatud andmebaas Research Professional, millest võib leida kuni 6000 teadusrahastusvõimalust eri valdkondadest.

Kristjan Vassili sõnul on suurim muudatus see, et grandikeskus pakub ülikooli teadusrühmadele projektide kirjutamise teenust. Varem selline tugi puudus.

Projektitaotluse kirjutamine on küllaltki mahukas ja keeruline töö. Abi on eriti vajalik just välisrahastuse saamiseks, sest selle puhul peab rahastamisvahendeid väga hästi tundma. Praegu aitavad teadlastel projektitaotlusi kokku panna kolm inimest, kuid töötajaid võetakse juurde.

Grandikeskus pakub kolme liiki abi. Esiteks nõustatakse siis, kui teadlane koostab ise taotluse, aga soovib, et keegi vaataks selle üle ja kommenteeriks või täpsustaks.

Teiseks pakutakse tuge taotluse mõne kindla osa kirjutamisel. Kolmas võimalus on see, et grandikeskuse töötajad ise juhivad kogu taotlusprotsessi, aitavad konsortsiumi kokku panna, eelarvet koostada, andme­haldusplaane teha jne.

Taivo Raud rõhutas, et abi soovides on oluline pöörduda grandikeskuse poole võimalikult vara – taotluse kirjutamiseks oleks hea võtta ühendust vähemalt kolm-neli kuud enne taotlusvooru tähtaega.

Enda kirjutatud taotluse kohta kommentaaride saamiseks võiks pöörduda kaks kuni neli nädalat enne tähtaega, et teadlane jõuaks tagasiside põhjal taotlust veel täiendada.

Raud lisas, et projektitaotlused valmivad grandikeskuse ja teadlaste tihedas partnerluses. Keskus teeb küll ettevalmistava töö ära, aga teadlane peab ka ise koostamisel aktiivselt osalema, sest teaduslik sisu saab tulla vaid teadlaselt ning hiljem hakkab projekti ellu viima just tema. «Seetõttu peab teadlane olema algusest peale nõus sellega, mida taotlusesse kirjutatakse.»

Keskuse juhataja hinnangul on välisraha taotlemine siiani olnud üsna ebaühtlane: on teadlasi, kes tegelevad sellega aktiivselt, aga on ka neid, kes ei ole eriti innukad olnud.

«Meie huvi on leida üles ka need inimesed, kes seni ei ole välisrahastuse peale väga palju mõelnud, aga kes seda siiski vajaksid,» lausus Raud.

Järgmistel aastatel on Eesti teaduse rahastamise olukord selline, et baasfinantseerimine mõnevõrra kasvab, kuid Eesti Teadusagentuuri uurimis­toetustele raha lisandumas ei ole. Et lisaressursid on hädavajalikud, tulebki raha aktiivsemalt väljastpoolt otsida. Peale selle võimaldab lisarahastus tihti ka koostööd välisülikoolide või -ettevõtetega ja see annab Raua sõnul teadusele laiema kandepinna.

Oma suuna rajamine

Paljud teadlased eelistavad oma rahastamistaotlused kirjutada ise. Nende hulgas on nii kogenud kui ka noori teadlasi. Taivo Raud julgustabki  välisraha taotlemisele (näiteks ERC-st), mõtlema eelkõige tugevaid noorteadlasi, sest see on üks võimalus teadlaskarjäärile hoogu anda ja iseseisvalt oma suunda rajada.

«Kui esimene taotlus ei peaks õnnestuma ja rahastust ei saa, pole veel midagi katki, sest tagasiside on üsna põhjalik ja selle abiga on hea minna järgmisele katsele,» ütles ta. Ilma proovimata rahastust ei saa.

Kui teadlane hakkab projekti­taotlust koostama, soovitab Raud uurida erialale pakutavaid rahastusvõimalusi kõigepealt andmebaasi Research Professional kaudu.

Kui õiged kanalid ja meetodid on leitud, tasub pöörduda grandikeskusesse ja küsida abi. Mida pikemalt ette mõelda, seda parem, on Raua selge sõnum.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit