TÜ germanistikaprofessor Marko Pajević peab inauguratsiooniloengu «Suhe maailmaga. Poeetiline mõtlemine ja tegelikkus» 11. oktoobril kell 16.15 TÜ peahoone aulas.
Kui tahame maailma mõista, peame kõigepealt aru saama, kuidas me maailmaga suhestume.
Professor Marko Pajevići arvates peame tajude mõtestamisel paratamatult appi võtma keele. Meie meelelised tajud käivad läbi sõnade, mis aitavad meil neist aru saada ning selgeks teha, mida me maailmaks üldse peame – mis on meie maailmavaade. Tähendus tuleb järelikult keele kaudu.
Ajal, mil kujutluspildid globaalsest külast on tegelikkuses asendunud üleilmastunud maailmaga ja mil oleme jõudnud keskkonnahoiatustest ökoloogiliste katastroofideni, saame viimaks aru, et meie planeet ei ole lõputu.
Selle asustamise seaduspärad on muutunud, mis avaldub näiteks inimeste mobiilsuse kasvus ning inimeste ja nende elupaiga vahelise suhte kohta esitatavates küsimustes (sh transhumanismi vallas).
End Unesco kirjanduslinnaks võidelnud Tartu ei saa üle ega ümber ülikooliga seotud kirjanikest ega kirjandusrühmitustest.
Kirjandusteadlane Janika Kronberg leiab Loomingu artiklis, et kirjanduslinna tiitel ei tohi saada monumendiks minevikule /.../, vaid pigem tuleviku rajamise vundamendiks. Kui mõtiskleks siiski kirjanduslinna kandevundamendi üle?
Kirjandusteadlase ja õppejõu Mart Velskri elust on kirjandusega seotud väga suur osa. Tema põhitöö on eesti kirjanduse õpetamine, aga oma nõuavad ka keele ja kirjandusega seotud lisategevused.
Velsker tõdeb, et kuigi on ka muid huvisid, jääb paratamatult nende jaoks vähem aega ning ruumigi. Kodus võtavad nimelt aastate jooksul kogunenud raamatud enda alla palju seina- ja muud pinda. Õnneks on n-ö raamatuusku ka tõlkijast elukaaslane, kellega ühiseid huve jagada.
10. mail kell 16.15 peab TÜ kirjandusteooria professor Marina Grišakova ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu teemal «Kirjanduse kummalisus».
26. oktoobril esitleti Tartu ülikooli Biomeedikumis uut immunoloogiaõpikut, mis täidab nii mõnedki lüngad vastavas eestikeelses erialakirjanduses.
TÜ arstiteaduskonna immunoloogide uus kõrgkooliõpik annab ülevaate baasimmunoloogia praegustest seisukohtadest ja nende teadmiste rakendamisest tänapäeva meditsiinis.
TÜ majanduspoliitika professori Jüri Sepa toimetatud raamat «Majandusharidus ja -teadus Tartu ülikoolis» annab ülevaate ajaloost alates Rootsi ajast ning sisaldab intervjuusid teaduskonna tuntud õppejõudude ja vilistlastega.
«Aeg-ajalt on vaja seisatada ja heita pilk nii läbitud teekonnale kui ka ümbritsevale ning püüda mõtestada oma kogemusi ja uusi väljakutseid,» põhjendab Sepp eessõnas raamatu koostamist.
Leelo Tungal ei jää kunagi pelgalt kassetipõlvkonna kirjanikuks. Tema päevi täidavad ajakirja Hea Laps peatoimetamine ja koolides lastele esinemine, aga ka laulutekstide kirjutamine ja tõlkimine – hiljuti pani ta poole päevaga eesti keelde näiteks tänavuse Eurovisiooni võiduloo.
22. juunil 68. sünnipäeva tähistav kirjanik lõpetas Tartu ülikooli eesti keele filoloogina 1972. aastal. Et tema mõlemad vanemad olid õpetajad, oli selge, et keskkooliharidusega piirduda ei saa. Tõsi küll, korraks tuli pähe ka keskkool pooleli jätta.
Vahur Afanasjevi «Tünsamäe tigu» on põnev geograafilise lähenemisega luuleraamat ühe Peipsiveere küla minevikust ja tänapäevast. Inimeste, nende elude ja lugude kulgemisel hoiab silma peal aeglaselt roomav Tünsamäe tigu.
Novembris esitles TÜ keemia eriala vilistlane Igor Maasik (endine Maksimov – toim) ehk muusik ja diskor Onu Bella oma uut raamatut «Keemia diskreetne võlu». Raamatut, kus autor lisab teaduse tähtsusest ja keemia olulisusest rääkides vahepaladena ahvatlevaid ja lugema haaravaid huumorikilde, arvustab keemiamagistrant Ain Rada.
