Ajal, mil kujutluspildid globaalsest külast on tegelikkuses asendunud üleilmastunud maailmaga ja mil oleme jõudnud keskkonnahoiatustest ökoloogiliste katastroofideni, saame viimaks aru, et meie planeet ei ole lõputu.
Selle asustamise seaduspärad on muutunud, mis avaldub näiteks inimeste mobiilsuse kasvus ning inimeste ja nende elupaiga vahelise suhte kohta esitatavates küsimustes (sh transhumanismi vallas).
Tõlkijat peetakse küll suhteliselt nähtamatuks, aga tema vahepealsest positsioonist ollakse üldiselt siiski teadlik. Tõlkija on vahendaja, kelle tegevuse tuum on piiride ületamine, et vajaduse korral jääda pidama kultuuride ja keelte kokkupuutealal.
Me elame afektide ajastul. Viha, hirm ja nördimus on poliitiliste kampaaniate võtmevahendid. Ühismeedias pulbitsevad erinevad tugevad emotsioonid. Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikes ajakirjades on olnud «afekt» üks viimase kümne aasta moesõnu.
Ingliskeelses kirjandusteaduses käivates vaidlustes lugemise olemuse ja funktsiooni üle on afektidele keskendumine tähendanud selja keeramist «krrriitikale» (ingl crrritique), nagu seda irooniliselt nimetab raamatu «The Limits of Critique» autor, Virginia Ülikooli professor Rita Felski.
28. veebruaril kell 16.15 peab ülikooli aulas inauguratsiooniloengu TÜ farmakognoosia professor Ain Raal.
Kas ravim on sama vana kui inimkond või saame vaistul põhinevat ravivahendite kasutamist siduda juba Homo sapiens’i eelse ajaga? Ravimid pärinevad algselt loodusest, peamiselt taimedest. Paljud nüüdisaegsedki ravimid on looduslikku päritolu ning eriti just taimedel põhinevate toidulisandite tarbimine näitab maailmas tõusujoont.
