Ajal, mil kujutluspildid globaalsest külast on tegelikkuses asendunud üleilmastunud maailmaga ja mil oleme jõudnud keskkonnahoiatustest ökoloogiliste katastroofideni, saame viimaks aru, et meie planeet ei ole lõputu.

Selle asustamise seaduspärad on muutunud, mis avaldub näiteks inimeste mobiilsuse kasvus ning inimeste ja nende elupaiga vahelise suhte kohta esitatavates küsimustes (sh transhumanismi vallas).

Kirjandusteostes pakutakse sissevaadet asustusprotsessidesse, lähtudes sellest, et igasugune «ruumipraktika» on võimalik ainult tänu representeerimisele ja kujutlusvõimele. Objektiivset ruumi kui sellist ei ole olemas, kuigi modernismiajastul on püütud seda tekitada. Kaasaegse Prantsuse kirjaniku Jean Echenozi (snd 1947) romaanid, mida ta ise käsitleb «geograafilistena», aitavad eriti hästi mõtiskleda asustuse ja selle tänapäevase tähenduse üle.

Inauguratsiooniloengus «Moodsa maailma asustamine: Jean Echenozi romaanid» esitatakse romaani «Nous trois» («Meie kolm») (1992) kirjanduslik analüüs, et näidata, mis juhtub ruumi ja kohtade asustamisega siis, kui Maa ise sekkub armukolmnurka.

Professor Sara Bédard-Goulet sai doktorikraadi prantsuskeelse kirjanduse alal Prantsusmaal Toulouse’i Ülikoolis 2012. aastal. Ta jätkas seal teadustööd ning sai 2015. aastal Kanada Sotsiaalteaduste ja Humanitaaria Teadusnõukogult (SSHRC) järeldoktorantuuri grandi.

Ta töötas kaks aastat Québeci Ülikoolis Montréalis (UQAM) ja tegeles projektiga, mis käsitles kaasaegset asustust Echenozi romaanides. 2016. aastal sai ta SSHRC-lt veel ühe grandi ja juhtis kuni selle kevadeni teadusprojekti, mille pealkiri oli «Kaasaegsed kehad ja elamise ruum». Kuni Tartu Ülikooli ASTRA professoriks valimiseni osales ta UQAM-is järeldoktorantuuri ajal projektis, milles analüüsiti kirjanduse ja kino vahelist performatiivset suhet.

Romanistika professori Bédard-Goulet’ tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli ASTRA projektist PER ASPERA, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

UUENDATUD: Vaata ka UT TV salvestust inauguratsiooniloengust: