Baltikumi suurimale üliõpilasfestivalile esinema sõidab jaanipäevaks ligi 4500 tudengit.
FOTO: Oliver Vaagen

Gaudeamus meelitab jaanipäevaks Tartusse

Aktuaalne

22.–24. juunil korraldatakse Tartus Baltikumi suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob Emajõe Ateenasse ligi 4500 esinejat.

«EV 100» programmi kuuluv suursündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ja tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem nähtud. Kogu festivali kava põhineb suvise pööripäeva teemal ja käsitleb kolme Balti riigi jaanitraditsioone muinasajast tänapäevani.

Gaudeamuse projektijuhi Kulno Kungla sõnul tundus üliõpilasfestivali ajastuse tõttu igati loomulik seostada Gaudeamuse peateema jaaniöö rahvakommetega.

«Meie kolme Balti riiki tuntakse ju maailmas jaanikommete järgi. Nii Eestil, Lätil kui ka Leedul on suured sünnipäevad. Me saame siduda selle üheks võimsaks suviseks peoks,» räägib Kungla.

Festivali kava

Reede, 22. juuni

  • Kell 21 – Festivali tule süütamise tseremoonia Kassitoomel Gaudeamuse kivi juures (tasuta)
  • Kell 23 – Vaatemänguline avatseremoonia «Carmina Burana» koos tule, valguse ja imelise muusikaga Vabaduse puiesteel ja Emajõe kallastel, Kaarsillal ja Emajõe peal (tasuta)

Laupäev, 23. juuni

  • Kell 12 – Meeleolukas linnalavade programm Raekoja platsil (tasuta)
  • Kell 17.30 – Leedu rahvamuusikute erikontsert Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Eesti Rahva Muuseumis (tasuta)
  • Kell 22 – Tantsuetendus «Jaaniöö müsteerium» Tamme staadionil (piletiga)

Pühapäev, 24. juuni

  • Kell 12 – Meeleolukas linnalavade programm Raekoja platsil (tasuta)
  • Kell 15 – Gaudeamuse rongkäik Tartu lauluväljakule (tasuta)
  • Kell 16 – Laulupidu, kontsert ja lavastus «Jaanipäeva laulud» Tartu lauluväljakul (piletiga)

Gaudeamust peetakse iga nelja aasta tagant kordamööda eri Balti riigis. Sama riigi korralduskord jõuab uuesti kätte väga pika aja tagant, nii et on vahetunud terve tudengite põlvkond. Seetõttu tuleb tavaliste laulu- ja tantsupidudega võrreldes teha Gaudeamuse eel publikule rohkem selgitustööd.

«Gaudeamus on hoopis teise lähenemisega. Üle 60 aasta kestnud traditsioon on nooruslik ja meeleolukas. See on küll Tartu-pärane, aga ometi kõigi kolme riigi üliõpilaste nägu. Ilmaasjata ei peeta seda Baltikumi suurimaks üliõpilasfestivaliks. Seda maha magada oleks patt,» kinnitab Kungla.

Festival vältab Tartus terve pika nädalavahetuse, kolme päeva jooksul pakutakse nii ulatuslikke üritusi kui ka festivalimelu kogu linnas. Raekoja platsi linnalaval näeb ja kuuleb festivalil osalevaid laulu- ja tantsukollektiive. Spontaanseid kontserte ja muid toredaid üritusi saab korraldajate sõnul kindlasti näha mujalgi.

Vägev vabaõhuetendus

Reedel, 22. juunil kell 21 süütavad laulupeo aujuht Alo Ritsing ja koorijuht-muusikapedagoog Vaike Uibopuu Kassitoomel Gaudeamuse kivi juures koorimuusika ja tuleloitsu saatel festivali tule. Sellele järgneb festivali osalejate tõrvikurongkäik Vabaduse puiesteele.

Kell 23 algab Vabaduse puiesteel ja Emajõe kallastel Gaudeamuse vaatemänguline avatseremoonia. Lavastaja Mart Koldits lubab, et jaanipäeva temaatika on seal kindlasti sees.

«Me räägime eluringist: asjad tekivad, õitsevad, kaovad ja siis algab kõik uuesti otsast peale. Ka jaanipäev on ajalooliselt olnud kõva pidu, tööde lõppemise tähistamine ja suur õitsemine,» räägib Koldits.

Avatseremoonial mängivad Tartu ja Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel Carl Orffi suurteost «Carmina Burana». See on kirjutatud 13. sajandi Saksa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste tekstide põhjal ning räägib saatuse heitlikkusest ja ajaliku elu rõõmudest.

«Carmina Burana» muusikale on omane lihtne harmoonia, kus paljude löökpillide dramaatiliselt rütmilised osad vahelduvad meloodilisemate osadega, andes edasi sünguse ja lustlikkuse vastuolulisust. Kantaate laulavad Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja Tartu Ülikooli Kammerkoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor ning Tallinna Ülikooli naiskoor.

Orff ise olevat teose esitust näinud ulatusliku vaatemänguna, kus kasutatakse tantsu, efektseid kostüüme, dekoratsioone ning valgus- ja püroefekte. Lavastaja lubab, et Tartus lisandub vägevale muusikale võimas tulevärk: uhked tuleskulptuurid ja ilutulestik.

«Etendame vaatemängu Emajõe ääres kesklinnas, Kaarsillal ja jõe peal. Kindlasti haarame mängu kunagise legendaarse Atlantise ööklubihoone nii seest kui ka väljast. Tartu on ju meie üliõpilaselu häll. Siin astuvad tudengid ellu ja peavad pidu,» jutustab Koldits.

Publik ei pea tema kinnitusel kartma, et sümfoonilisest vaatemängust jääb midagi olulist nägemata, sest kohapeal ringi liikuvate operaatorite abiga jõuab kogu tegevus ülespandud ekraanidele.

Jaaniöö müsteerium

Laupäeva, 23. juuni suursündmus on kell 22 algav tantsuetendus «Jaaniöö müsteerium», mis toob Tamme staadionile kokku 1600 tantsijat Eestist, Lätist ja Leedust. Esimest korda osalevad tantsupeol rahvatantsijate kõrval ka nüüdistantsu tantsijad.

Gaudeamuse tantsuetenduse lavastaja Renee Nõmmik lubab vaatajatele tempokat, põnevat ja müstikat täis öist tantsupidu, mis on jaanipäevale pühendatud. Lavastuse idee on kantud Juhani Pütsepa loost, mis räägib noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. Nende armastus toob kaasa ridamisi seikluslikke ja müstilisi olukordi, millest sünnib jaanipäeva lõkete traditsioon.

«See on väga romantiline lugu, mis mõjub nagu vana legend või jaanipeo tekkemüüt. Valgus on selles etenduses lausa eraldi tegelaskuju – kandev ja pidevalt muutuv karakter. Teeme sellist asja Eestis esimest korda. Tantsupeo ajal on kasutusel väga suur valguspark, palju elavat tuld ja valgussümboolikat,» selgitab lavastaja.

Lisaks eestlastele näitavad oma kavu Läti ja Leedu tantsijad ning neid kõiki seob suvise pööripäeva teema.

Kuna tegu on väljakupeoga, kus ei kasutata leedekraane, mängib tantsijate ja tegelaskujude tunnete edasiandmisel tähtsat rolli tuli. Valgus on olnud jaanipäevaga alati seotud – siis tehakse lõkkeid, otsitakse jaaniussikesi ning lihtsalt tähistatakse aasta valgeima öö ja pikima päeva saabumist.

«Kõik see on ka meie jaoks väga põnev, sest mitte kunagi varem ei ole staadionile ehitatud lisalava. Seni on Eestis tantsupidusid tehtud ju loomuliku valgusega, aga sellel etendusel kasutame hoopis hämarust ja valguskunsti, et rõhutada lavastuse erilisi sõlmkohti,» lisab Nõmmik.

Esimest korda Gaudeamusel osalev TÜ rahvakunstiansambli tantsija Kelli Kärsna ootab tantsupidu suure põnevusega. Tema oli üks tantsijatest, kes poseeris juba eelmisel sügisel festivali turunduspiltide jaoks. Festivali vabatahtlikuna on ta sügisest alates näinud, kuidas töötab korraldusmeeskond.

«Meie ansambli kunstiline juht Aveli Asber on peo lavastamisega seotud. Seega tunnen juba nii-öelda koduplatsil, et pidu on meile ehk lähemal kui teistele. Arvan, et mida rohkem on selliseid igapäevaseid väikeseid seoseid, seda armsamaks saab üks pidu muutuda,» räägib Kärsna.

Jaanipäeva laulud

Festivali kõige varajasem suurüritus on pühapäeval, 24. juunil kell 16 algav laulupidu Tartu lauluväljakul, kus löövad kaasa kõik festivalil osalevad koorid ja orkestrid. Laulupeo kunstiline juht Kuno Kerge räägib, et lauluvalik toetub paljuski rahvapärimusele ja ilmestab jaaniöö müsteeriumit.

Lauljad on tema sõnul olnud heas mõttes üllatunud selle üle, kui hästi laulud neile sobivad ja kui palju korda lähevad. Leedu ja Läti koorijuhid on väga rahul sellega, mida Eesti helilooja Andres Lemba on nende rahvaviisidega teinud laulupeo ühendteoses «Kutse jaanitulele».

Kõik Balti koorid laulavad nii eesti, läti kui ka leedu keeles. Et sel suvel peetakse Lätis ja Leedus laulupidu, õppisid lõunanaabrid Eesti laulud selgeks juba aasta alguseks, et olla valmis ka Gaudeamuseks.

«Eelproovidest on mulle jäänud väga hea mulje. Ka teiste maade tekstid on lauljatele kuidagi mängleva kergusega selgeks saanud. Mulle tundub, et kõik osalevad lauljad, tantsijad ja muusikud teevad kõike eriliselt suure rõõmu ja energiaga,» kiidab Kerge.

Kolme tunni jagu eri keeltes laule seob üheks lavastaja Ain Mäeots, kes alustab juuni alguses laulupeo vahefilmide võtteid, sest Gaudeamusel näidatakse esimest korda suurel ekraanil temaatilisi lühifilme, mis on seotud kõige laval toimuvaga.

«Neli vahefilmi jutustavad pööripäeva kujunemisest ja tähendusest muinasajal, keskajal, eelmisel sajandivahetusel ja meie kaasajal. Stsenaariumite autor on Eesti üks parimaid ilukirjanduslikke ajalookirjutajaid Indrek Hargla,» tutvustab Mäeots filmide sisu.

Filmid aitavad koorirühmade vahetuste ajal tähelepanu laval hoida, tähtsamgi veel on aga terve laulupeo kava ühte sidumine, et toetada ja täiendada laulude sisu ja kohapealseid lavastuslikke elemente. Mitme laulu ajal antakse teemadele lisavärvingut tantsunumbrite, rahvapillide või muu põnevaga.

Kerge muretseb, et vahetevahel kipub jaanipäeva idee tuhmuma: istutakse võpsikus, grillitakse ja juuakse, paljud käivad üritustel, kus pakutakse meelelahutust mälupulgalt. Gaudeamus annab tema sõnul paremini aimu sellest, kust jaanitavad on alguse saanud.

«Jaanipäev oli ju ikkagi rahva osalusega pidu, kus hulk inimesi tähistas suurte tööde lõppu laulu ja tantsuga. Arvan, et on ainult õiglane nimetada Gaudeamust Baltikumi selle aasta parimaks jaanipeoks,» ütleb Kerge.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Meelika Hirmo

Gaudeamuse kommunikatsioonijuht

Jaga artiklit