Uues magistriõppekavas «Muutuste juhtimine ühiskonnas» on ühendatud sotsiaalteaduste valdkonna kuue üksuse teadmised.

LÜHI – muutuste juhtimine (Joonas Sisask).jpg

Uue magistriõppekava arendusmeeskonna liikmed (FOTO: Joonas Sisask)

Ühiskonnateaduste instituudi, majandusteaduskonna, õigusteaduskonna, psühholoogia instituudi, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Pärnu kolledži teenusedisaini suuna ühist õppekava on ette valmistatud kaks aastat.

Õppekava programmijuhi, kommunikatsiooniuuringute professori Triin Vihalemma sõnul tehti enne õppekava loomise otsust põhjalik taustauuring. Nii palju teadmisi ja oskusi ühendavat kava teistest ülikoolidest ei leitudki.

Õppekava sihtrühm on nõunikud, arendusjuhid, vabaühenduste eestvedajad, ettevõtjad sotsiaalsetest idufirmadest ja teised, kes tahavad algatada ja juhtida ühiskondlikke uuendusi.

Õpe korraldatakse võimalikult palju sellega arvestades, et töötavad inimesed saaksid õppida karjääri katkestamata. Kavas on pakkuda sessioonõpet: Tartusse tuleks tulla kahel korral kuus neljapäevast pühapäevani. Samateemalise ülesandega saab korraga tegeleda mitmes aines. Magistrieksamgi on jaotatud erinevate semestrite vahel osadeks.

Kasutatakse uudset kogemusõpet, mille väljund võib olla uue teenuse või toote prototüüp koos äriplaaniga, sotsiaalne idufirma või ühiskondliku arengusuundumuse või probleemi avaldatud analüüs.

Õppimises on olulisel kohal praktiline meeskonnatöö. Näiteks harjutatakse koos teadlaste ja ettevõtjatega arengustrateegiate koostamise, koosloome ning disainmõtlemise ja -juhtimise võtteid. Õppetööd toetavad individuaalsed arenguvestlused ning arendustööde esitlemise ja kontaktide loomise mess.

«Oleme planeerinud vastu võtta 15–16 inimest. See on hea arv, et jõuaksime kõigi rühma liikmetega tegeleda,» ütles programmijuht.

Sügisel alustava magistriõppekava juures on uudne seegi, et lõpetamisel ei saada konkreetse eriala diplomit.

«Eeskätt on õppekava ikkagi selleks, et juhid ja spetsialistid, kelle töö nõuab mitme eriala tundmist, saaksid kõik kätte ühest kohast ega peaks valima, kas minna õppima psühholoogiat, õigust või kommunikatsiooni,» seletas Vihalemm.

Avaldusi eestikeelsete magistriõppekavade (v.a infotehnoloogia mitteinformaatikutele) alusel õppimiseks saab esitada alates 20. juunist. Välisriigis kõrghariduse saanutel tuleb eestikeelsesse õppesse kandideerimiseks esitada avaldus 1. juuniks.

Vaata muutuste juhtimise magistriõppekava kohta lisaks  www.ut.ee/muutustejuhtimine.