Tartu Üliõpilasmaja hoone asub aadressil Kalevi 24.
FOTO: Ivo Kruusamägi / Vikipeedia

20 aastat uue maja ootel

Aktuaalne

Sel kevadel 20-aastaseks saav mittetulundusühing Tartu Üliõpilasmaja koordineerib kahe kõrgkooli esinduskollektiivide tegevust ning hoiab pöialt, et lähitulevikus oleks lõpuks võimalik tuua need kõik ühe katuse alla kokku.

9. aprillil 1999. aastal ilmus ülikooli ajalehe esikaanel suur uudis, mille pealkiri kuulutas: «Tartu Üliõpilasmajast saab täiesti uus ja omanäoline tudengikeskus». Eelnenud nädalal olid Tartu Ülikool ja Eesti Põllumajandusülikool (praegune Eesti Maaülikool) üheskoos asutanud MTÜ Tartu Üliõpilasmaja, millega peeti suuri plaane.

Kultuuri jaoks loodud hoone

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja tegutseb aadressil Kalevi 24 asuvas hoones.

1892. aastal lasi Tartu Ülikoolis arstiteadust ning vene keelt ja kirjandust õppinud Jossif Zmigrodski ülikooli arhitekti Reinhold Guleke juhendusel ehitada sellele krundile teatrihoone. Kolmekorruselises uues teatris oli rõduga vaatesaal, mis mahutas 350 inimest, teatrilava ja 14 muud ruumi. Kivimajaga külgnes puuhoone, milles paiknes seitsmetoaline fuajee.

Teatrihoones andsid etendusi ja kontserte vene üliõpilased, vene selts Rodnik, Miina Härma laulukoor ja Vanemuise näitetrupp. Külalisetendusi andsid ka Peterburist, Riiast, Tallinnast, Poolast ja mujalt pärit trupid. Samuti korraldati seal kirjandus- ja muusikaõhtuid.

1909. aastal müüs Zmigrodski teatrihoone saksa seltsile Gesellschaft der Ressource in Dorpat, mis tegutses seal aastani 1939.

20. sajandi keskpaigas vahetas maja mitu korda omanikku. Pärast teise maailmasõja lõppu asusid hoones Tartu linna I ja II kultuurimaja (hiljem lihtsalt Tartu linna kultuurimaja), kultuurhariduse osakond, vabatahtlik tuletõrjeühing, agitatsioonipunkt nr 6 ja ka erakorterid. Kultuurimajas tegutsesid mitu huviringi ning korraldati peoõhtuid, kontserte ja etendusi. 1954. aastast tegutses seal ka kino Kalev.

1961. aasta 24. veebruaril nimetati Tartu linna kultuurimaja Tartu noortemajaks Sõprus. Noortemajas tegutsesid segakoor Vanemuine,sega- ja naisrahvatantsurühm, akrobaatikaring, naisansambel ja solistide ring, mees- ja naisansambel, peotantsukool ja -ring, puhkpilliorkester, näitering, estraadi- ja tantsuorkester, õmblusring, deklamaatoriring, noorte draamaring, toiduvalmistamise kursused ning filmiamatööride sektsioon.

1963. aastal läks noortemaja kaheksaks aastaks kapitaalremonti. Tegutsema jäi vaid Vanemuise segakoor.

Aastatel 1971–1992 jätkus noortemaja tegevus linna kultuuriosakonna alluvuses ning korraldades kultuurikollektiivide ja huviklubide tegevust. Kooride, ansamblite, tantsukollektiivide ja teatritruppide kõrval tegutsesid majas koolinoorteklubi ALO, noorteklubid Kodulinn ja Halley, džuudiklubi Do, esperantoklubi, diskoklubi 33 1/3 jt.

Lisaks korraldas noortemaja kõikvõimalikke avalikke üritusi: Tartu Levipäevad, vokaal-instrumentaalansamblite võistlus «Tartu sügis», kultuurifestival «Tartu kevad», folkmuusika kontserdid, stiilipeod, ballid, diskoõhtud jm.

1992. aastal noortemaja «Sõprus» likvideeriti.

Alates 1999. aastast haldab Kalevi 24 hoonet MTÜ Tartu Üliõpilasmaja, mis koordineerib Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 12 esinduskollektiivi tegevust. Hoones tegutsevad Tartu Üliõpilasteater, rahvatantsijad ja ülikooli kultuuriklubi, kes korraldab igal kevadel ning sügisel Tartu tudengipäevi. Ülejäänud kollektiivid käivad koos muudes hoonetes üle Tartu linna. Peale selle saab üliõpilasmajas üürida ruume ürituste korraldamiseks.

Allikad: Ilme Tiik, Tartu Üliõpilasmaja koduleht www.tym.ee.

Toonane üliõpilasmaja direktor Heino Variku rääkis ajalehele, et majas võiks regulaarselt pidada Tartu kõrgkoolide tähtpäevi ja festivale, tähistada tudengitraditsioone, aga korraldada ka linna üritusi. Peavarju loodeti anda üliõpilaselu korraldamise toimkondadele, töö- ja taidlusrühmadele.

«Lausa hädavajalik on mingi koht, mis kuuluks meile. Kuidas on võimalik algatada näiteks tudengibändide tegevust, luua folkloorirühma või teatristuudiot, kui pole kuskil olla?» nentis Variku.

Koos üliõpilasnõukojaga tehti funktsionaalne plaan, kuidas võiks maja pärast renoveerimist välja näha: saalide, seminari- ja olenguruumide, avarate riidehoidude ja fuajeedega. Avardamiseks plaaniti ka juurdeehitist, et maja ulatuks Kalevi tänavani, nagu see 20. sajandi alguses vast valminuna välja nägi.

Millal tudengid renoveeritud maja enda käsutusse saavad, ei osatud öelda. «Remontimine ei ole odav ning ma ei tea, millal ülikoolil õnnestub selline summa leida,» ütles Variku 20 aastat tagasi.

Sama peab tõdema üliõpilasmaja praegune tegevjuht Kulno Kungla. Üliõpilasmaja korraldab TÜ ja maaülikooli 12 esinduskollektiivi tegevust, kes siiani ühe katuse alla pole jõudnud.

Oma korra ootus

Üliõpilasmaja laiendamise küsimus on küll kirjas TÜ pikaajalistes plaanides, kuid selle kohta ei ole veel tehtud konkreetseid otsuseid. Kahe kõrgkooli kultuurikollektiivid mõistavad, et raha jagamisel tuleb teha valikuid ja seda ei jätku kõigile. Samal ajal loodavad nad, et järjekord jõuab lõpuks ka nendeni.

Praeguseks on näiteks peaaegu täielikult renoveeritud üliõpilasküla hallatavad hooned. Jaanuaris avati sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi uus õppe- ja teadushoone ning spordikompleksi laiendus. Samuti on valmimas Delta hoone ja lõppenud selle ettevõtlusmaja ehitushange.

«Meiegi tahaks ootamise asemel teha ettevalmistustööd. Oleme 20 aastat püüdnud piiratud tingimuste ja vahenditega anda endast parima. Meie kollektiivide tulemused näitavad, et see on õnnestunud. Oleks väga äge, kui saaksime maja valmis 2024. aastaks, kui Tartu on loodetavasti Euroopa kultuuripealinn! Saaksime siis pakkuda linnale väärikat kultuurikeskust,» avaldas Kungla lootust.

Aadressil Kalevi 24 asuvas üliõpilasmajas tegutsevad praegu ainult üliõpilasteater, kaks rahvatantsuansamblit ja Tartu tudengipäevi korraldav kultuuriklubi. Kõikide kooride ja orkestrite tegutsemist ruumid lihtsalt ei võimalda.

Mitu ruumi, mida kasutavad majast väljaspool tegutsevad kollektiivid, asuvad hoonetes, mille ülikool plaanib võõrandada. Küsimus on selles, et kui mõnel kooril või orkestril tekib vajadus kolida praegusest harjutusruumist välja, kuhu oleks siis minna?

Märtsis korraldas üliõpilasmaja oma kultuurikollektiivide hulgas rahuloluküsitluse. Sealt jäi kõlama, et koorid, orkestrid, tantsijad, näitlejad ja teised vajavad tõepoolest paremaid, nüüdisaegseid tingimusi ning loodavad, et see lähiaastatel ka teoks saab.

Ühise keskuse lootus

Üliõpilaskonna aseesimehe Kristel Jakobsoni sõnul toetab üliõpilasesindus tudengite kultuuritegevust kahe käega, sest see annab ülikoolielule palju juurde. Pealegi on TÜ ja maaülikooli ühine üliõpilasmaja ideaalne võimalus ühendada terve linna tudengeid.

«Püüame esindusega juhtida ülikooli üha rohkem mõtlema mitteformaalse hariduse väärtustamisele. Tudengipõlv ei tohiks olla ainult loengus istumine, ennast saab ja tuleb harida ka väljaspool seda. Tudengiorganisatsioonid ja huvitegevus on selleks väga head võimalused,» rääkis Jakobson.

Üliõpilasmaja soov on algusest peale olnud saada spetsiaalselt kultuurikollektiivide tegevuse jaoks ehitatud maja, kus oleks ruumi kõigile. Esiteks oleks oma majas palju lihtsam proove planeerida ja teiseks looks see võimaluse märksa rohkemaks ühistegevuseks.

Kungla rääkis, et üliõpilasmajaga on tahtnud liituda veel paljud muud ettevõtmised, kuid praegused kitsad võimalused ei ole lubanud võtta kedagi juurde. Küll aga on liikmete arvult kasvanud mitu olemasolevat rühma, kellest paljud on tegutsenud järjepidevalt üle poole sajandi.

«Praegu on meie tegevus pilla-palla laiali ja on keeruline näha, et tegelikult toimub väga palju. Kui oleme kõik eri kohtades, mõeldakse ainult enda peale ja mitte sellele, mida saaks teha teistega koos. Selleks on vaja tegutseda koos ühes majas,» rõhutas Kungla.

Sünnipäevaks selgus

Üliõpilasmaja saaks hoopis uue hingamise, kui sinna tuleksid igal õhtul kokku sajad inimesed. See eeldab aga, et hoone oleks tõmbekeskus, kus kõik saaksid ja tahaksid oma meelisharrastustega tegeleda.

«Loometegevuseks on kindlasti vaja paremaid tingimusi. Tantsijatel on vaja head põrandat, kus ei põrutaks ära jalgu, lauljatel ja orkestritel helikindlaid seinu, et mitte üksteist segada,» loetles tegevjuht.

Linna kasvamisega on Kalevi 24 liikunud üha rohkem südalinna poole. Selle suurus võimaldab ruumikat juurdeehitust ja lubab samal ajal alles jätta ka piisavalt suure parkimisala. Hästi mõjub seegi, et paiga ajalugu on põimunud tihedalt läbi kultuuritegevusega.

Oma 20. sünnipäeva tähistab üliõpilasmaja 29. aprillil Tartu tudengipäevade osana. Päeval korraldatakse üliõpilasesindustega ümarlaua vormis arutelu, et heita pilk möödunud kahele aastakümnele ning otsida uusi ideid ja ettepanekuid ühingu tegevuse tulevikuks.

Sünnipäeva meelelahutuslikum pool algab kell 19 ülikooli peahoone aulas toimuva TÜ sümfooniaorkestri kevadkontserdiga. Õhtu jätkub üliõpilasmajas toimuva peoga, kus esinevad Inger, Lepatriinu, Miljardid ja Lexsoul Dancemachine.

Ümarlaual osalevad nii TÜ kui ka maaülikooli esindajad, üliõpilaste ja ülikoolide kultuurikollektiivide esindajad. Ühise arutelu tulemusena peaks saama selgema sisu üliõpilasmaja uus arengukava ja loodetavasti muutub selgemaks ka maja tulevik.

«Loodame, et üliõpilasmajast kujuneb keskne tudengite kultuuri- ja meelelahutusürituste koht, mis on avatud ka uutele inimestele, ideedele ja tegevustele,» rääkis Kungla.

See eeldab, et hoones oleks nüüdisaegne sisseseade ja paindlik ruumikasutus. Uuendatud keskkond teeks lisaks praeguste kollektiivide kokkutoomisele võimalikuks ehk ka välisüliõpilaste ja muukeelsete tudengite kaasamise. Senised uuringud näitavad, et see oleks võimalik ja vajalik.

«Kindlasti ei juhtu see, et kaks rektorit lepivad kokku: homme võtame kellu ning hakkame ehitama. Aga loodetavasti annab ümarlaud tõuke selleks, et jõutaks arutluseni, kui palju raha kuluks ehituseks ja millal võiks see lõpuks alata,» avaldas Kungla lootust.

 

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

kultuur