TÜ rakendusantropoloogid panustavad juba mitmendat aastat kultuuripealinna projekti.
FOTO: Kiur Kaasik

Tartu – Euroopa kultuuripealinn aastal 2024?

Aktuaalne

Tartu Ülikool teeb linnaga tihedat koostööd, et Eesti ülikoolilinnast saaks Euroopa kultuuripealinn. Augusti lõpuks selgub, kas 2024. aastal kannab seda tiitlit Tartu või Narva.

Selle aasta esimestel kuudel on kultuuripealinna projekti liikmed koos TÜ juhtkonna ja üliõpilastega püüdnud mõtestada lahti ülikooli rolli kogukonnana ja põlvkondade ühendajana ning arutanud ülikooli osatähtsuse üle Tartu elukeskkonna parandajana.

«Tartu 2024» vastutav projektijuht Erni Kask ütles, et Tartu Ülikool on Tartu linna üks olulisemaid asutusi nii vaimses kui ka korralduslikus mõttes. 

«Ülikool on Tartu suur rikkus, mida tuleks osata hästi ära kasutada. Sisuliselt on kõik «Tartu 2024» kultuuriprogrammi projektid sündinud koostöös inimestega, kes on seotud Tartu Ülikooliga,» kinnitas ta.

Kase sõnul tooks Euroopa kultuuripealinna tiitel palju kasulikku nii ülikoolile kui ka Tartule ja tervele Lõuna-Eestile. Tartu linn kandideeribki tiitlile koos Lõuna-Eesti 19 omavalitsusega, et ühiselt tervet piirkonda nähtavamaks teha.

«Mäletame hästi, mida tähendas linnakodanikele möödunud suvel toimunud üliõpilasfestivali Gaudeamus ajal viie välispresidendi külastus. Kui saaksime kultuuripealinnaks, oleks Peipsiveere, Võro ja Seto eripärane kultuuriruum ning Tartust hoopis erinev atmosfäär ja maaliline loodus külastajatele vaid tunnise autosõidu kaugusel. Oleks patt seda kultuuripealinna külalistega mitte jagada,» rääkis Kask.

See võimaldaks muuta tervet Lõuna-Eesti piirkonda maailmale nähtavamaks, kasvatada kohalike enesehinnangut ja parandada majandusnäitajaid. Ülikoolilgi oleks rahvusvaheliselt tuntumas ja avatumas linnas lihtsam konverentse korraldada ning suuremat hulka tippteadlasi, õppejõude ja üliõpilasi kohale meelitada.

Ülikooli suur toetus

Projektijuht Kalle Paas ütles, et ülikooliperel on juba praegu olnud nii taotluse koostamisel kui ka praktilises teavitus- ja kaasamistöös suur osa. Paljud ülikooli töötajad ja üliõpilased on kaasa löönud nii ainekursuste raames kui ka vabatahtlikena.

TÜ rakendusantropoloogid koguvad Ester Bardone ja Helleka Koppeli juhendamisel juba teist aastat tartlaste lugusid. Samuti on lõppvooru taotluse jaoks väga oluline selle aasta esimeses pooles koostatav «Tartu 2024» mõju hindamise tegevuskava, millega tegelevad TÜ sotsiaalteadlased.

«Kui Tartu võidab kultuuripealinna tiitli, siis usun, et häid praktikavõimalusi pakutakse veel teistegi erialade esindajatele. Me ei räägi ainult kultuurikorraldusest, vaid ka haridusprogrammide koostamisest ja elluviimisest, teaduse populariseerimise võimalustest, sotsiaalse mõju hindamisest, turunduskommunikatsioonist ja veel paljust muust,» seletas Paas.

See, et 2024. aastal kuulub üks kolmest Euroopa kultuuripealinna tiitlist Eestile, on juba selge. Esialgu kandideerisid kultuuripealinnaks kolm Eesti linna: Tartu, Narva ja Kuressaare. Mullu oktoobris esitlesid kõik kandidaadid oma plaane žüriile, misjärel otsustati, et lõppvooru lähevad Tartu ja Narva.

Kandideerimisprotsessi vahekokkuvõttes kiideti Tartu meeskonda kohalike inimeste kaasamise eest, lõppvooruks oodatakse aga selgemat kava rahvusvahelise publiku püüdmise kohta.

Rahvusvahelised ootused

Kalle Paasi sõnul peavad kultuuriprogrammis sisalduvate projektide eestvedajad leidma artiste ja partnereid, kes muudaksid kultuuripealinna sündmused rahvusvaheliselt haaravamaks – nii kujuneb lõppvoorus välja rikkalik ürituste kava.

Sellele lisandub ka senisest täpsem turunduskommunikatsiooni strateegia aastateks 2020–2024. Uute turundusideede väljamõtlemiseks kutsuti appi ka TÜ turunduskommunikatsiooni magistritudengid.

Veebruaris käisid «Tartu 2024» meeskonnal külas Tartu sõpruslinna Kaunase inimesed, kes korraldavad sealset kultuuripealinna programmi. Muu hulgas jagasid nad kasulikke kogemusi ja soovitusi suve lõpus Tartusse tuleva rahvusvahelise žürii külastuse ja kandidatuuri lõppkaitsmisetarvis.

Erni Kask tõdes, et žüriile tuleb tõestada Tartu ja Lõuna-Eesti võimekust nii suure kultuuriprojekti korraldajana, aga ka näidata julgelt ja ilustamata Tartu ees seisvaid katsumusi, olgu selleks siis meie kultuurielu sissepoole suunatus või vähene ühendus Euroopaga.

«Kultuuripealinna tiitlit ei anta selle eest, mis meil juba olemas on, vaid selle eest, mida püüame Tartu kestlikkuse nimel saavutada. Kuidas hoida keskmise suurusega linnana aina konkurentsitihedamas maailmas oma nägu, mida on meil teistelt Euroopa keskmise suurusega linnadelt õppida ja milliseid «ellujäämise kunste» teistele Euroopa linnadele õpetada?» arutles Kask.

Tartu kandidatuuriraamatu pealkiri ongi «Ellujäämise kunstid». Selle koostaja, kirjanik ja kriitik Berk Vaher meenutas, et vastuolulisena kõlav teema leiti paljude arutelude ja vestluste käigus.

«Jõudsime arusaamisele, et meil on Euroopale midagi tõeliselt olulist ja kaasahaaravat öelda siis, kui tajume oma muresid ja muutumisvõimalusi laiemalt. Tartu elab näiliselt idüllilises heaolus, aga oleme silmitsi kahaneva elanikkonna, kasina ligipääsetavuse ja kohalikuks jääva kultuuritegevusega,» selgitas Vaher.

Probleeme tuleb ausalt tunnistada ja nendega julgelt tegelema hakata, et anda teistele eeskuju. Selline loov rahulolematus ja tahe olla enamat kui lihtsalt heade mõtete linn on Vaheri arvates ka üks Tartu vaimu loomujooni.

«See Tartu vaim, keda õnneks üha enam kohtame, vastab rõõmuga kutsele tulla oma kookonist ja skeptilise muige tagant välja ning osutub avatuks ja ideerohkeks, tahab oma linna ka Euroopa ja ülejäänud maailmaga jagada. Seejuures säilib ometi teatav oma kiiks, mis ei lase Tartul muutuda vaid veel üheks paljudest Euroopa väikelinnadest,» rääkis Vaher.

Mitme aasta pikkune programm

Ühelt poolt tähendaks kultuuripealinna tiitel märksa laialdasemat rahvusvahelist kultuurisuhtlust ning ka selle väärtuse teadvustamist ülikooli ajaloos ja tänapäevas. Teiselt poolt soovivad programmi korraldajad pöörata rohkem tähelepanu nii Tartu kõrvalejäämise ohus inimrühmadele kui ka Lõuna-Eesti maapiirkondade ja väikeasulate elanikele.

«Soovime neid kõnetada selle sõnumiga: ka teie olete Euroopa, ka teie paikkondlikul omapäral on koht Euroopa kultuurilises paljususes. Seda ei pea häbenema ega alla suruma, vaid võime kõike rõõmuga külalistele tutvustada. Euroopa kultuuripealinn on selleks suurepärane võimalus,» kinnitas Vaher.

Euroopa kultuuripealinna tiitliga kaasneb kohustus viia ellu viie kuni kuue aasta pikkune programm, mis peab minema korda paljudele inimestele Eestis ja välismaal. See tähendab võimalust pälvida rahvusvahelist tähelepanu, näidata maailmale, mida oskame, ja õppida ka ise paljudelt oma ala tippudelt.

Lisaks projekti eest vedavale Tartu linnale toetab kultuuripealinna eelarvet kuni kümne miljoni euroga ka Eesti riik. Kogu programmi hästi korraldanud kultuuripealinn pälvib ühtlasi 1,5 miljoni euro suuruse Euroopa Liidu Melina Mercouri preemia. Neid ja muid toetusi kasutatakse omakorda Tartu ja Lõuna-Eesti kultuuri arendamiseks ning tutvustamiseks maailmas.

Kalle Paas loodab, et lõppvooru tulemused toovad kultuuripealinna tiitli Tartusse. Sellisel juhul võiks aastast 2024 saada üks meeldejäävamaid aastaid: iga päev toimuks Tartus või mujal Lõuna-Eestis midagi erilist ja publikurohket. 

«Tiitliaasta on tegelikkuses vähemalt neli aastat kasvanud kultuuri-, kunsti- ja haridusprogrammi ning turundustegevuse kõrgpunkt. Seega on teekond selleni sama oluline kui rahva- ja sündmusterohke aasta ise,» rääkis Paas.

Kuigi 2024. aasta tippsündmuste kalendrit alles koostatakse, on mõni idee tekitanud juba palju elevust. Näiteks on plaanis korraldada Raekoja platsil «Suudlevate tudengite» kuju ees maailma suurim ühissuudlemine «Kissing Tartu».

Üritus ei piirduks ainult paljude suudlevate paaridega, vaid sellega kaasneks kunsti- ja meelelahutuskava, võib-olla isegi konverents suudlemise ajaloo teemal. Naljaga pooleks kutsutakse kohale TÜ füüsikud, et mõõta, kas tuhanded samaaegsed suudlused tekitavad erilisi energiavõnkeid.


ÜKS KÜSIMUS: Mis kasu tooks TÜ üliõpilastele see, kui Tartu saaks kultuuripealinnaks?

Tartu kui elukeskkond on paljude tudengite jaoks üks väga oluline argument, miks õppida just Tartu Ülikoolis. Eriti oskavad Tartut keskkonnana hinnata välistudengid, aga ka Tallinnast tulijad ütlevad, et see on just õige suuruse ja õhustikuga linn, kus veeta oma elu parimad aastad. Kui Tartul läheb hästi ning siin on rohkem Euroopat ja kultuuri, siis läheb hästi ka ülikoolil.

Mina näen ülikooli ja linna koostöös kultuuripealinna poole liikumisel tohutut potentsiaali. Ülikoolis õpib üliõpilasi rohkem kui sajast riigist ja igaüks neist võib luua erilise kultuurisündmuse. Ülikooliõppe tulevikusuundades on fookuses ettevõtlikkus, loovus jt tähtsad oskused. Suurendame õppekavades praktika osakaalu ja tahame tõsta esile, kui oluline on ülikoolikogemuse kui terviku kujunemisel tegevus, mis ei ole vahetult õppimisega seotud. Loomisel on projektipõhise praktika süsteem, kus tudengimeeskonnad saavad lahendada ettevõtte, kogukonna või enda püstitatud praktilise ülesande. «Tartu 2024» pakub kindlasti võimalusi arendada kõiki neid suundi.

Seega võiks kultuuripealinnaks saamine pakkuda paljudele tudengitele tegelikke võimalusi saata korda midagi Tartu kui elu- ja õpikeskkonna heaks. Välistudengite kaasamine aitab tuua maailma Tartusse ja viia Tartu maailma. Sellest koostööst võidavad kõik!

Aune Valk

TÜ õppeprorektor

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit