Märtsis andis sümfooniaorkester kevade alguse puhul Klassikaraadios kontserdi, mida saab järelkuulata.
FOTO: Kaupo Kikkas

Ülikooli sümfooniaorkester tähistab kümnendat hooaega

Uudis

Kümnendat aastat järjepidevalt tegutsev Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester tähistab oma juubelihooaega 29. aprillil peahoone aulas toimuva kevadkontserdiga.

Nõnda soovib orkester tänada kõiki sõpru ja kaaslasi, kes viimase kümne aasta jooksul oma muusikaarmastuse ja tööga TÜ sümfooniaorkestri tegevusele on kaasa aidanud.

Neli aastat sümfooniaorkestrit dirigeerinud Taavi Kull rääkis, et traditsioonilise kevadkontserdiga vaatab orkester seekord tagasi nii lõppevale hooajale kui ka eelmistele aastatele.

«Mängime seekord ette näiteks mõne osa Jean Sibeliuse süidist «Pelléas ja Mélisande», mida varemoleme ka tervikuna mänginud. See paljude eriilmeliste osade ja põneva narratiiviga karakteririkas teos on võib-olla minu dirigendiaastate üks tähtsamaid sümfooniaorkestri esitatud palu,» tõi Kull näiteks.

Peale Sibeliuse teose tulevad kevadkontserdil esitusele J. C. Arriaga sümfoonia D-duur esimene ja teine osa, Pjotr Tšaikovski «Pezzo capriccioso» ning Luigi Boccherini tšellokontserdi D-duur teine ja kolmas osa ning «La musica notturna delle strade di Madrid». Kontserdi solist on tšellist Maria Mutso.

Sümfooniaorkestris üheksa aastat viiulit mänginud Lehti Saag kiitis, et orkester annab hea võimaluse rakendada muusikakoolis saadud haridust. Kõik ei vali ju kutselise muusiku teed ja nii mängivadki orkestris kõrvuti tulevased arstid, bioloogid, geoloogid, riigiteadlased, filoloogid ja kooliõpetajad, aga ka õpilased, kes veel polegi ülikooli jõudnud.

«Mulle meeldib, et esmaspäeva õhtuti ei pea ma töö- ega kooliasjadele mõtlema. Saan nautida muusikat ja seltskonda, keda muidu ei näe. Muidugi tahame ka teistele näidata, mida me oskame – projekte ja kontserte on aasta jooksul piisavalt,» kiitis Saag.

Alles märtsi lõpus andis TÜ sümfooniaorkester Klassikaraadio vahendusel Eesti Raadio esimeses stuudios avaliku kontserdi, mida saab järele kuulata. Sel suvel ootavad ees esinemised Tartu linna päeval ning laulu- ja tantsupeol. Uue hooaja tippsündmus on aga loomulikult rahvusülikooli juubeli tähistamine, mis paneb punkti ka orkestri juubelile – samal ajal täitub praegusel orkestril kümme aastat esimesest esinemisest.

«Pärt Uusberg kirjutas meile selleks puhuks instrumentaal-vokaalteose, kus on kasutatud mitme eesti poeedi tekste. Esitame seda koos TÜ kooridega Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Kõik, kes tahavad meiega liituda, võiksid kas või kohe meie kodulehe või Facebooki lehe kaudu sellest soovist märku anda,» ütles Kull.

Eriti on liituma oodatud vaskpuhkpillide mängijad, olgu nad siis äsja muusikakooli lõpetanud esmakursuslased või aastakümneid aktiivsest pillimängust eemal olnud ülikooli töötajad.


Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri juured ulatuvad Teise maailmasõja eelsesse aega. 1930. aastate sümfooniaorkestri kontsertmeistri V. Vadi käe all oli orkestris palju õpilasi ja tudengeid, sest tollel ajal peeti üliõpilasorganisatsioonides oma liikmete kuulumist orkestri koosseisu auasjaks.

Sõja ajal jäi orkestri tegevus soiku ning uuesti alustati 1955. aastal Harald Kerese eestvedamisel, kes otsis ülikoolist mängijad, leidis pilliparandaja ning korraldas orkestri liikmetele pilliõppe, mida viisid läbi Vanemuise orkestrandid. 1950. aastatel mängisid ülikooli orkestris teiste seas näiteks Alo Ritsing (tšello), Harald Keres (flööt) ja Kaljo Mitt (kontrabass). Pärast Teist maailmasõda oli orkestri dirigent algul Gunnar Grapsi isa Igor Graps, hiljem Ago Russak, põhidirigent oli Aadu Regi.

Esimest korda mängis TÜ sümfooniaorkester ülikooli publikule 26. mail 1956. Kavas oli klassikaline orkestrimuusika. Järgmisel korral oli repertuaar keerulisem: muuhulgas esitati Beethoveni V klaverikontserti, solist Mall Sarv. Alo Ritsingu erakogus on säilinud mõned fotod sümfooniaorkestri esinemistest ning kavaleht 1956. aasta 8. juuli esinemisest, kui sümfooniaorkester astus Igor Grapsi dirigeerimisel üles Tartus Kassitoome orus toimunud esimesel üliõpilaslaulupeol Gaudeamus. Seal saatis orkester ühte koori Eevald Aava ooperi «Vikerlased» esitamisel.

1950. aastate lõpus hakkas ülikooli sümfooniaorkestri tegevus hääbuma. Dirigent Igor Graps siirdus Lätti, mitmed mängijad lõpetasid ülikooli ja uusi juurde ei tulnud.

1986. aastal alustas Toomas Kapteni ja Andres Heinapuu käe all tegevust TRÜ ametiühingu keelpilliorkester (hilisem kammerorkester), mille liikmeid mängib ka tänases TÜSO koosseisus. See koosseis lõpetas oma suuresti õhinapõhisel algatusel toimunud tegevuse 1990. aastate alguses.

TÜ sümfooniaorkester kutsuti taas ellu alles 2009. aastal rektor Alar Karise ja Tartu Üliõpilasmaja tegevjuhi Kulno Kungla eestvedamisel. Peadirigendiks valiti Lauri Sirp ning esimene esinemine toimus 1. detsembril rahvusülikooli aastapäeva aktusel. Taaselustatud orkestri repertuaari kuulub nii klassikalist kui ka filmimuusikat, esitatakse teoseid Viini klassikute loomingust spetsiaalselt orkestri jaoks kirjutatud uudisloominguni.

Jaga artiklit