Mika Keränenil tuli raamatuesitlusel palju autogramme kirjutada.
FOTO: Andres Tennus

Lasteraamatu tegelased seiklevad ülikooli peahoones

Aktuaalne

Eesti laste südameid võitnud arvukate lasteraamatute autor ja Tartu linnakirjanik Mika Keränen on valmis saanud uue põnevusloo. Selle peategelased on kaks muumiat, kes lebavad tööpäevadel ülikooli kunstimuuseumi muumiakambris, nädalavahetusel aga seiklevad ringi ülikooli peahoones ja Tartu linnas.

Khaba ja Nebra pole tavalised lapsed. Nad on kaks muumiapoissi, kelle koduks on ülikooli peahoones asuv muuseum. Raamatu tegevus algab sellest, kui Khaba eksib peajumal Zeusi reeglite vastu ega tohi sellepärast osaleda aulamängudel, enne kui teeb ühe südamest tuleva heateo. Aga see polegi nii kerge.

See ei ole pelgalt põnevusjutt öösel ellu ärkavatest muumiapoistest, vaid ka hariv lugu antiikaja jumalatest ja traditsioonidest.

Pikk algus

Mika Keränen ütles, et raamatukaante vahele jõudnud muuseumi­loo alguseks võib pidada 1993. aastat, mil ta tuli üliõpilasena Soomest Tartusse õppima.

«Ülikoolilinn Tartu on minu Oxford, Cambridge ja Sigatüügas. Olen maailma ülikoolilinnades käies avastanud, et Tartu meeldib mulle neist kõige rohkem, sest siin on kõik ehedalt säilinud, ja mul ei olegi vaja kuhugi kaugemale minna,» lausus Keränen.

Seda, kuidas ta just muumia­poiste looni jõudis, ei suuda kirjanik aga täpselt meenutadagi. «Ma ei tea, kas see on tärkav dementsus, aga tõesti ei mäleta, kas nägin und või tuli see kuidagi muud moodi,» naljatas ta.

Küll aga mäletab Keränen, kuidas ta läks esimest korda muuseumi teadusdirektori Jaanika Andersoni jutule, et küsida muumiatest kirjutamiseks luba. «Mul on hea meel, et Jaanika oli ideega päri, ja veelgi parem meel oli mul, et ta oli valmis vastama kõigile minu küsimustele. Neid oli palju,» rääkis Keränen.

Teadusdirektor Jaanika Anderson heitis nalja: «Kui näete, et kirjanik hakkab tihti muuseumis käima, siis ilmselt mõlgutab ta mõtet sellest üks raamat kirjutada.»

Ta meenutas, et nägi Keräneni muuseumis mitu korda, enne kui ükskord tuli muuseumi kassapidaja Andersoni juurde ja ütles, et Mikal on küsimus. Siis uuriski kirjanik, kas ta võiks muuseumist raamatu kirjutada.

«Mul on hea meel, et ülikooli kogud inspireerivad peale teadlaste ka loomeinimesi,» sõnas Anderson.

Teadlased on ülikooli muuseumi muumiate uurimiseks teinud laiapõhjalist koostööd. DNA-uuringute põhjal selgus eelmisel aastal, et tegu on täiesti ehtsate Vana-Egiptuse muumiatega, mis on pärit umbes 4.–2. sajandist enne Kristuse sündi.

Loo kirjutamiseks veetis kirjanik kunstimuuseumis palju aega, jälgides sealseid skulptuure ja muumiakambri asukaid.

«Vaatasin neid ja mõtlesin, mida nad seal teevad. «Ärgake palun ellu,» ütlesin ma neile. Kui tundus, et nad hakkavad midagi tegema, panin selle kohe kirja. Ma poleks ise nende ideede peale tulnud, kui siin ei oleks neid madusid, kujusid ja muumiaid,» jutustas Keränen.

Rektor Toomas Asser ütles raamatuesitlusel, et läks uuest teosest kuuldes kohe raamatupoodi ja soetas selle ka endale. «Mina ei teadnudki, et siin peahoones sellised asjad toimuvad, nagu raamatust lugeda saab. Vaatan suure ootuse ja ärevusega, mis siin veel juhtub,» ütles ta naljatledes.

Raamatus pole illustratsioone. Kirjanik põhjendas, et see tuleb austusest muumiate vastu. Ta leiab, et neisse tuleb suhtuda nagu surnutesse: ülima lugu­pidamisega. Seda mõtteviisi tahab ta edasi anda ka lastele. Teadusdirektor Jaanika Anderson on sama meelt.

Kas olid paigal?

Teadusdirektor tunnistas, et hakkas pärast Keräneni käsikirja läbi­lugemist ka ise muuseumi teise pilguga nägema. «Hommikul tööle tulles vaatasin kujusid ja mõtlesin, kas nad ikka olid öösel paigal ja kuidas neil läheb.»

Keränen on Tartu linnakirjanikuna koole külastades rääkinud lastele ülikooli kunsti­muuseumis olevatest kujudest ja julgustanud lapsi minema peahoonesse nendega tutvuma. Ta loodab, et ka äsja ilmunud raamat äratab lastes huvi antiik­aja lugude vastu. Kirjanik vihjas, et kunstimuuseumi kogud ja peahoone on pakkunud talle ainest veel mitmeks uueks looks, ja võib juhtuda, et «Khaba ja Nebra» on alles muuseumilugude sarja algus.

Raamatus «Khaba ja Nebra» on 160 lehekülge. Selle on toimetanud Kristina Lepist, kaanekujunduse on TÜ kunsti­muuseumi musta kabineti seinamaalingu eeskujul teinud Marja-Liisa Plats ning väljaandja on kirjastus Keropää.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit