Üks lõppeva aasta tähtsündmusi üliõpilaste jaoks oli Tartus toimunud Baltimaade suurim tudengifestival Gaudeamus. Järgmist sellist üritust tuleb oodata 12 aastat.
FOTO: Oliver Vaagen

2018 – ülikooli tegus aasta

Aktuaalne

2018. aasta oli Tartu Ülikooli jaoks raske, aga ka täis rõõmsaid sündmusi.

Uut aastat tuli kahjuks alustada rektor Volli Kalmu mälestades ja talle ajutist kohusetäitjat valides. Professor Tõnu Lehtsaare toel sai ülikool hakkama ja aprillikuistel erakorralistel valimistel valiti uueks rektoriks Toomas Asser.

Õppe- ja teadustöö ei saanud aga seisma jääda. Aasta jooksul töötati põhjalikult ümber hulk õppekavasid ning muudeti need koostöös paljude partneritega varasemast sisukamaks ja ajakohasemaks. Tubli töö tulemusi kinnitavad rahvusvahelised täisakrediteeringud.

Aktiivselt tehti koostööd Eesti üldhariduskoolidega, korraldades neile põnevaid töötube ja loenguid. TÜ teaduskooli vahendusel ja toel said paljud andekad noored näidata oma oskusi rahvusvahelistel olümpiaadidel, kust toodi koju arvukalt medaleid ning rohkesti uusi teadmisi ja kogemusi.

Igapäevatöö kõrval korraldasid ülikooli üksused sel aastal nii Tartus, Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Narvas kui ka mujal põnevaid konverentse, mis aitasid kaasa teadus- ja õppetöö arengule ning võimaldasid tutvustada erialateadmisi rohkematele inimestele. Nii mõnigi konverents kuulus EV 100 sündmuste nimekirja.

Märgilise tähtsusega on ka eesti kirikuloo ja filosoofia õpikute valmimine ja avaldamine.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tuules pidas ümmargusi tähtpäevi mitu ülikooli üksust: ülikooli muuseum sai sel aastal 215-aastaseks, majandusteaduskond tähistas 80. aastapäeva, eripedagoogika eriala 50. aastapäeva ja psühholoogia instituut 50. tegutsemisaastat.

2018. aastasse jääb palju põnevat teadustööd, mille tulemusi võib näha ka eelolevatel aastatel. Näiteks uuris rahvusvaheline uurimisrühm Venemaal Eesti geoloogide eestvedamisel Maa vanimaid teadaolevaid, kahe miljardi aasta vanuseid soolalademeid. Ligi kolme kilomeetri sügavusele mattunud settekivimite analüüsi põhjal saab kirjeldada planeedi esimesi ookeane ja hapnikurikka atmosfääri teket.

Sel aastal mõjutas kogu Eestit Geenivaramu 100 000 uue geenidoonori projekt, mis muudab tänapäevast tervishoidu ja võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi. Kõigele sellele aitavad kaasa ka tänavu Eesti Geenivaramu ja Eesti Biokeskuse ühinemisel sündinud Genoomikainstituut ja avatud vana-DNA analüüsimise labor.

Septembri lõpus avalikustas maailma mainekaimaks ülikoolide edetabelite koostajaks peetav ajakiri Times Higher Education parimate ülikoolide värske pingerea. Tartu Ülikool püsib kohal vahemikus 301–350 ja edukad oleme ka erialade edetabelites. Seda, kuidas meil läheb järgmisel aastal, näitab juba rahvusülikooli juubeliaasta.


1. jaanuaril liitus Tartu Ülikooliga Tartu Observatoorium. Tänu sellele saab ülikool võimaluse aidata veel rohkem kaasa Eesti tegevusele Euroopa Kosmoseagentuuris, kõrgtehnoloogiliste teenuste ja toodete loomisele ning inimkonna teadmiste ja tehnoloogia piiride avardamisele.

Veebruaris alustas TÜ-s õppimist esimene robottudeng, AS-ile Hansab kuuluv roboti Pepper.

12. märtsil peeti humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eestvedamisel peahoones Eesti juubeliaastale pühendatud emakeelepäeva konverents «Selle maa keel». Ettekannetele järgnenud aruteluringis kõneldi eestikeelse kõrghariduse tulevikust.

20. märtsil kuulutati välja TÜ, Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi ühine arendusprojekt, millega sooviti kinkida Eestile juubeliaastaks 100 000 uut geenidoonorit. Kõigile projektiga liitujatele koostatakse individuaalsed geenikaardid, mis on edaspidi plaanis siduda tervise infosüsteemiga, et arstidel oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka personaalset geeniteavet.

26. aprillil valiti uueks rektoriks kirurg Toomas Asser, kes on kolleegide sõnul parimas mõttes eesti mees: ütleb väheste sõnadega palju ja teeb veel rohkem.

27. aprillil tunnustati üliõpilasorganisatsiooni Ole Rohkem pidulikul auhinnaüritusel parimaid noori ja noorteühendusi. Aasta tudengi preemia sai Mirell Prosa, aasta tudengiorganisatsiooniks valiti Bioteaduste Üliõpilaste Selts ja aasta tudengisõbrana tunnustati postuumselt rektor Volli Kalmu.

4. mail avati TÜ genoomika instituudis institutsionaalse arendusprogrammi toetusel nn vana DNA uuringuteks rajatud puhaslabor, mis võimaldab arheoloogilisest materjalist, aga ka näiteks pinnaseproovidest iidsetele organismidele kuulunud biomolekule eraldada ja analüüsida.

18. mail sai teoks ettevõtjaid ja teadlasi ühendav ülikooli demopäev.

22.–24. juunil toimus Tartus Baltimaade suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus. Järgmist nii uhket Eestis korraldatavat tudengiüritust tuleb oodata 12 aastat.

Juunikuu lõpuaktustel sai TÜ diplomi mitu tuhat noort ja tarmukat inimest, kellest paljud jätkasid sügisel haridusteed koduülikoolis. Märgiline on seegi, et vabariigi juubeliaastal said Narva kolledžis diplomi 100 lõpetajat – enam kui ühelgi aastal viimase kümnendi jooksul.

1. juulil kogunes Viljandisse nädalaks ajaks noorte džässmuusikute paremik, sest kultuuriakadeemia korraldas Rahvusvahelise Džässikoolide Võrgustiku kohtumise.

18. augustil pandi nurgakivi Delta õppehoonele, mis valmib 2019. aasta lõpuks. Sellesse koonduvad ülikooli infotehnoloogia, arvutiteaduse, arvutitehnika ja robootika, majandusteaduse ja ärinduse ning matemaatika ja statistika õppe- ja teadustöö. Samuti kolib majja ülikooli ettevõtlus-ja innovatsioonikeskus. Delta keskuse oluliseks osaks saab ka ettevõtlusmaja, millega tuuakse teaduspõhine ettevõtlus ülikoolile võimalikult lähedale ja luuakse veel paremad koostöövõimalused.

Septembris avati sotsiaalteaduste valdkonnas magistriõppekava «Muutuste juhtimine ühiskonnas», milles on ühendatud kuue üksuse pädevusalad. See on esimene nii laiapõhjaline valdkondlik õppekava.

27. septembril alustas TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus I-akadeemiaga. I-akadeemia kursuse «GameChangers» käigus loovad ettevõtjate, teadlaste ja üliõpilaste ühismeeskonnad ettevõtetele tulevikulahendusi täiesti uuel viisil.

28. septembril tunnustas Tartu linn parimate ettevõtjate nimetamisel esimest korda ka TÜ hargettevõtteid. Parima sellise ettevõtte auhinna sai osaühing Positium LBS, kes analüüsib mobiilseadmete positsioneerimise andmeid.

28. septembril sõlmisid TÜ, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja TÜ kliinikum riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse eestvedamisel koostöölepingu, et teha ühiseid kliinilisi teadusuuringuid ning osaleda rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes.

11. ja 12. oktoobril tähistas meditsiiniteaduste valdkond arstiteaduskonna 386. aastapäeva. Sünnipäevakonverentsil võeti vaatluse alla Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 praegune seis ning tulevikuvaated.

18. oktoobril toimus TÜ Pärnu kolledži, Pärnu linna, Pärnumaa Arenduskeskuse ja koostöötamiskeskuse Forwardspace koostöö tulemusena esmakordselt Eestis mängustamise ja teenusedisaini konverents «PlayDay 2018».

1. novembril avati TÜ raamatukogu kolmas korrus, kus saab kasutada lugemissaale, fonoteeki, individuaalkabiine ja TÜ nõustamiskeskuse teenuseid. See sündmus tähendas raamatukogu remondi kauaoodatud lõppu.

22. novembril kirjutas rektor Toomas Asser Göttingenis alla U5-võrgustiku koostöölepingule. TÜ hakkab üheskoos Genti, Göttingeni, Gröningeni ja Uppsala ülikoolidega osalema «Euroopa ülikooli» projektis, mis võimaldab üliõpilastele ja töötajatele vaba liikumist võrgustiku asutuste vahel.

Novembri lõpus lennutati kosmosesse Euroopa tudengisatelliit. Selle küljes hakkavad pilte tegema kaks TÜ üliõpilaste kaasabil valminud minikaamerat.

Detsembri keskpaigas valmib sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi uus maja ning spordihoone juurdeehitis.

2018. aasta lõpuks peaks Eesti Geenivaramus olema juba rohkem kui 150 000 eestimaalase geeniandmed.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit