Uus ÕIS pakub rohkem suhtlemisvõimalust. Pildil on ÕIS 2.0 prototüüp aprillikuu seisuga.
FOTO: Kuvatõmmis

Uued tudengid saavad uue õppeinfosüsteemi

Aktuaalne

Augusti alguseks saab valmis uus õppeinfosüsteem, mis on kasutajasõbralikum kui praegune, aga kus ei ole võimalik enam hoiustada õppematerjale. Uus süsteem lähtub eelkõige tudengite vajadustest, sest nemad on kõige suurem sihtrühm.

Õppeinfosüsteem ehk ÕIS on Tartu Ülikooli ametlik õppe­korralduse infovahetus­keskkond. Ülikool alustas eelmisel kevadel ÕIS 2.0 arendamist, et luua uue põlvkonna info­süsteem, mis oleks arenduspaindlik, töökindel ja toetaks üliõpilaste arengut.

Ülikooli IT-juht Nevil Rein­feldt rääkis, et praegune ÕIS võeti kasutusele pea 20 aastat tagasi, ja kuigi süsteem on senimaani töötanud tõrgeteta, on see jäänud ajale jalgu.

ÕIS ei vasta enam kasutusmugavuse, teenuste disaini, tehnilise disaini ja ülesehituse poolest nüüdisaegse info­süsteemi nõuetele.

Pealegi puudub praegusel süsteemil tänapäevane kasutaja­liides, see ei põhine intuitiivsel kasutajakogemusel ega toeta piisavalt tudengite õpinguid ega väljundeid. Seega on muudatusteks põhjust küll ja veel.

«Uus ÕIS on tunduvalt kasutajasõbralikum kui praegune ja lähtub eelkõige tudengite vajadustest, sest nemad on kõige suurem sihtrühm, kes hakkavad seda kasutama,» lausus Reinfeldt.

IT-juht selgitas, et näiteks on olemasolevas süsteemis otsingu­võimalused ebapiisavad ning andmete analüüsimine keeruline ja kohati lausa võimatu. Suur miinus on ka süsteemi piiratud kasutamine mobiilis.

Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Kristel Mikkor kinnitas, et peamine ÕIS 2.0 loomise põhjus seisneb kasutajamugavuses ja uutes funktsioonides.

Peale selle saab uut info­süsteemi paremini vaadata eri seadmetega, näiteks mobiil­telefoni ja tahvelarvutiga, aga ka mitme brauseriga.

Võimalik on ka mobiili variant

Tulevikus võidakse mõelda ka eraldi mobiilirakendusele, mille tudengid ja õppejõud saavad endale telefoni alla laadida. Esialgu aga seda veel pole.

Seega ongi uue ÕIS-i juures oluline suurendada kasutajamugavust. Arenduse käigus luuakse uus rollipõhine kasutajaliides ja mobiilsed lahendused, et parandada kasutaja­kogemust, eriti õppetööga seotud põhitoimingute puhul.

ÕIS-i arendamine käib kolme etapina. Esimeses ja teises etapis rõhutakse kasutajamugavusele ja uute funktsioonide arendamisele. Mugavust kasvatavad lahendused lisanduvad kolmandas etapis.

1. augustil lõppeva esimese etapi käigus valmivad ka mõned uued funktsioonid, näiteks õppe­ainete ja õppekavade elektrooniline menetlemine.

Mikkor rääkis, et kõike, mida saab praegu ÕIS-is teha, peab saama teha ka 1. augustil.

Siiski tuleb arvestada ühe erinevusega: uues infosüsteemis ei saa hoida õppematerjale. Õppejõud valivad ise, kuhu oma kursuse materjalid üles laadida (nt Moodle ja sisu.ut.ee), aga uues ÕIS-is ei pakuta enam sellist võimalust.

Mikkor selgitas, et peamine põhjus tuleneb sellest, et kui arendada tekstide hoidlat kasutajasõbralikult, kulub sellele palju vahendeid ja tööjõudu. Pealegi on ülikoolil juba praegu mitu keskkonda, kus saab materjale hoida. Seega ei ole mõtet arendada midagi uut, kui olemasolevad variandid töötavad kenasti. Samuti soovitakse, et õppejõud mõtleksid auditoorsele tööle lisanduvatele võimalustele, et tudeng saaks ka iseseisvalt rohkem juurde õppida.

«Proovime juurutada arusaama, et lisaks õppematerjalidele mõtleksid õppejõud rohkem sellele, milline võiks olla nende aine e-tugi ja milliseid vahendeid selleks kasutada,» lausus Mikkor.

Mugavus on väga oluline

ÕIS-i arendamisel lähtuti Mikkori sõnul põhimõttest, et kui mujal ülikoolis on mõni funktsioon välja arendatud, siis lisatakse sinna link, et süsteemi oleks mugav kasutada ja et saaks liikuda kõigest ühe hiire­klõpsuga ühest kohast teise.

Reinfeldt rõhutas, et kõik andmed, mida praegu sisestatakse ÕIS-i, säilitatakse uues süsteemis. Seega ei ole vaja karta, et midagi peaks topelt tegema. Samuti kantakse üle muud tegevused. Kui üliõpilane registreerub mõnele õppe­ainele, jääb registreering nähtavaks uues ÕIS-is. Seega ei kao varem tehtud toimingud kusagile ja tudengid võivad hakata registreeruma ainetele kohe, kui tekib selleks võimalus.

Praegu näitab ÕIS-i kalender ainult auditoorse töö toimumise aega. Uus õppe­infosüsteem pakub aga rohkem võimalusi. Õppeosakonna juhataja selgitas, et uues süsteemis saab tudeng lihtsamini kujundada oma õpiteed ja leida üles erinevat teavet, näiteks lisada kalendrisse kodutööde tähtajad ja seadistada neile eelnev teavitus.

Ülikool on võtnud suuna muuta ÕIS-i suuremal määral suhtluskanaliks. Peale selle tahetakse viia rohkem õppetööd Moodle’isse ja paremini omavahel lõimida erinevad ülikooli infosüsteemid.

Esimesed töötajad on saanud juba uut ÕIS-i testida, sest kõiki valminud arendusosi katsetatakse kohe.

Mikkor kutsub üles ka teisi õppejõude uue süsteemiga tutvuma, et üleminek läheks lihtsamini: kui tähtsamatest muudatustest aru saada, on ülejäänuga kohaneda kergem. Pealegi saab praegu uut süsteemi kasutada pingevabalt.

Tudengitel tasub proovida uut süsteemi siis, kui valmib näiteks ainetele registreerimise vorm ja muud funktsioonid, mida on võimalik ise päriselt kasutada. Siis saavad ka nemad enne õppeaasta algust aimu, milline uus süsteem välja hakkab nägema.

Sügisel õpinguid alustavaid üliõpilasi ootab ees ainult uuenenud ÕIS-i ja nad ei puutu vanaga enam kokku. «Kui me läheme üle uuele süsteemile, siis läheme üle lõplikult,» lausus Mikkor.

Mitu osakonda töötab koos

ÕIS-i kujundamist teenuse­põhiseks rahastatakse institutsionaalsest arendus­programmist ASTRA.

Projekti­meeskonda kuuluvad õppeosakonnast projekti­­­juht-analüütik ja analüütik ning infotehnoloogia osakonnast projektijuht, disainer ja kuus arendajat. Õppeosakonnas analüüsitakse kogu protsessi ning otsustatakse teenuste vajalikkuse üle. Infotehnoloogia osakonnas tehakse kindlaks, kas teenuste jaoks on olemas sobivad tehnoloogilised lahendused, ja pakutakse välja teisigi. Liidestamist arutatakse koos õppeosa­konnaga, kes omakorda katsetab, kas teenuseid saab mugavalt kasutada.

ÕIS 2.0 arendamine jaguneb tarkvara ärianalüüsi, proto­tüübi koostamise, arenduse, testimise ja lahenduse kasutuselevõtu etappideks. Protsessi jooksul tehakse koostööd Tallina Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga.

Kõikidele ülikooli töötajatele, kes kasutavad ÕIS-i, pakutakse koolitusi augustis ja septembris.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit