Töörahulolu kõrge taseme varjus peitub ka murekohti
Eelmise aasta lõpus said kõik ülikooli töötajad anda oma töökeskkonna kohta tagasisidet ülikooli iga-aastases töörahulolu küsitluses. Küsitluse tulemustest selgub, et üldiselt on enam kui 94% vastanutest oma tööga ülikoolis rahul. Peamiste murekohtadena toodi aga välja madal rahulolu palga suurusega, tagasiside saamise vähesus ja see, et töö ei jäta inimestele oma isikliku elu jaoks piisavalt aega.
Sel korral vastas küsitlusele 1420 inimest 3463-st. Personaliarenduse peaspetsialist Raivo Valk ütles, et sel aastal võttis küsitlusest osa rekordarv inimesi ning on meeldiv, et paljud inimesed võtsid aega, et oma vastuseid ka kommentaarides täpsustada. «Tulemustes hakkas aga esimesena kohe silma see, et inimestele meeldib Tartu ülikoolis töötada. 94% moodustab väga suure vastajate osa, kes on üldkokkuvõttes oma tööga rahul ja kelle arvates on asjad üldiselt hästi. Viie aasta võrdluses on see suundumus olnud ka kergelt tõusujoones,» rääkis ta.
Küsitluse tulemused ütlevad, et 98% vastanutest peab oma tööd huvitavaks ning Valgu arvates on see ka üks põhjusi, miks oma tööga rahul ollakse. «Kui siin on põnev ja see pakub intellektuaalset väljakutset, siis inimesed on rahul. Muidugi on ka teemasid, kus kõik ei ole nii hästi,» sõnas Valk.
Personaliarenduskeskuse juhataja Marek Sammul lisas, et tema arvates oli väga meeldiv tulemus see, et ka tugistruktuuride inimeste arvates on nende töö huvitav. «See ei ole ainult akadeemilise töötajaskonna arvamus, vaid ka tugistruktuurides on inimeste jaoks töö põnev ja selline tulemus on hästi meeldiv. Usun, et see tõstab ka töömotivatsiooni.»
Töö ja eraelu tasakaal
Sammul ütles murekohtadest rääkides, et palgaga rahulolematus on suhteliselt tavapärane. «See oli tõesti number üks rahulolematus, aga kui palju on seal etteheidet Tartu ülikoolile ja kui palju sellest rahulolematusest tuleneb Eesti võrdlusest teiste riikidega, siis see osa jääb segaseks.»
Raivo Valgu sõnul võiks inimeste arvates nende palk olla parem, kuid teiste maade kogemus näitab, et inimesed on selle teema puhul alati rahulolematud ja ootused on veidi kõrgemad kui tegelikkus. «Kui vaadata viie aasta pikkust aega, siis me oleme ikkagi paremuse suunas liikunud. Samuti ei tea me tegelikult, kellega inimene end võrdleb, võib-olla vaadatakse väliskolleegide poole, võib-olla hinnatakse oma tööpanust jne.»
Samuti on murekoht ülikooli töötajate jaoks see, et töö ei jäta neile muu elu jaoks aega. «Eriti puudutab see akadeemilisi töötajaid, kel on küll tööaja mõttes iseseisev otsustuspädevus, millal nad oma tööajal missuguste tööülesannetega tegelevad, aga kokkuvõttes on paljudel siiski tunne, et töö neelab neid. Mitme aasta andmed näitavad, et see probleem on ülikoolis olemas,» kirjeldas Valk.
Marek Sammuli sõnul on see suur probleem, kui inimestel ei jää aega ennast maandada ja eraelu elada. «See tähendab, et inimene põleb mingil hetkel lihtsalt läbi. See lisapanus peab ka midagi eraldi tagasi tooma, sest kui ainult panustatakse, siis töötaja lihtsalt ei jõua enam mingil hetkel.»
Töötajaid on püütud selle murekoha lahendamisel toetada. Näiteks pakutakse üsna sageli ajajuhtimise koolitusi, mis on ka menukad olnud. Ka üksuste juhtidele suunatud koolitustel on töö parema korralduse ning töötajate toetamise erinevad võimalused sageli jututeemaks.
Sammuli sõnul on üks vähekasutatud lahendus töötajate lihtne töörutiinist väljatoomine, mis võib palju kasu kaasa tuua. «Töö ja puhkuse õige kombineerimine tõstab töö tõhustust enamasti märgatavalt. Moodsad ettevõtted on ära tabanud, et näiteks mängunurk või võimlemis- ja liikumisvõimalused suuremas kontoris aitavad inimestel lõõgastuda ning korraks mõtteid koguda ja vahetada. See on tegelikult suur väärtus, mida ei osata meil veel väga hästi kasutada.»
Juhi roll tagasisidest rääkimisel
Marek Sammul rääkis, et küsitluse tulemused on hea tagasiside kõikide tasemete juhtidele ning see annab ka suurepärase võimaluse sellest oma üksustes rääkida. «See tagasiside on üksuse juhile oluline juhtimistöö vahend. Töötajate kommentaaridest kerkivad esile tegelikud probleemid, millele tuleb tähelepanu pöörata,» sõnas Sammul. Juhataja sõnul kasutatakse ülikoolis tagasisidet ning mõnikord küsivad juhid neilt ka lisateavet. «See tagasiside on hea materjal arenguvestlusel ning annab ka näiteks dekaanile ülevaate sellest, mis ühes või teises instituudis toimub.»
Samuti kasutab personaliarenduskeskus küsitluse tulemusi koolituste, ürituste ja teiste tegevuste kavandamisel.
Raivo Valgu sõnul on küsitluse tulemuste arutelu igas üksuses kindlasti omal kohal. «Ootame aktiivsust iga tasandi juhilt, kes saab kohapeal oma üksuses kõige selgemalt tulemustele otsa vaadata ja tegutseda. Meie roll on jälgida ülikooli koondpilti ja aastate lõikes toimunud muutusi. Samuti juhtida tähelepanu probleemsetele teemadele, tekitada arutelu ja pakkuda välja lahendusi.»
Peaspetsialisti sõnul viitavad tulemused näiteks asjaolule, et pikema staažiga töötajad on tunnustamisega oluliselt vähem rahul kui lühemat aega ülikoolis töötanud inimesed. Samuti hindavad pikema staažiga töötajad ülikooli hoolivust madalamalt. «Siin on mõttekoht, mida oleks võimalik keskselt ette võtta olukorra muutmiseks.»
Kui rääkida erinevustest ja sarnasustest akadeemiliste ja tugipersonali vahel, siis tõi Raivo Valk välja, et mõlema rühma vastajad pidasid oma tööd võrdselt huvitavaks ja oluliseks. Samuti hinnati võrdselt kõrgelt töökeskkonna füüsilisi aspekte. «Akadeemilised töötajad on aga oluliselt kriitilisemad töö- ja eraelu tasakaalu, palgaõigluse ja mitmete juhtimisega seotud teemade osas. Samuti tajuvad õppejõud ja teadlased ülikooli kui tööandjat vähemhoolivana,» lisas Valk.
Sel aastal saavad kõik töötajad esimest korda vaadata tagasisidekeskkonnas ka teiste üksuste tulemusi. «Üsna pea lisame ka akadeemiliste üksuste varasemate aastate andmed, kus see on liitumiste järel võimalik. Kõige olulisem on nende tulemuste puhul vaadata üksuse arengut,» ütles Marek Sammul.
Merilyn Säde
UT peatoimetaja 2016–2017
Lisa kommentaar