Sügisest on kõigis Tartu ülikooli õppehoonetes kõrged kraanid, kust soovijad oma pudelitesse kraanivett võtta saavad.
FOTO: «Võta kraanist!»

Õppehooned saavad novembris kõrged veekraanid

Aktuaalne

Maikuus energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt võitnud projekti «Võta kraanist!» tegijad avavad novembris kõigis ülikooli õppehoonetes kõrged uued kraanid, kust saab pudeliga vett võtta.

Uued joogiveekraanid Tartu ülikooli hoonetes

  • TÜ peahoone (Ülikooli 18) – 3 kõrget kraani esimesel korrusel
  • Biomeedikum (Ravila 19) – 2 kraani fuajee tualettides
  • von Bocki maja (Ülikooli 16) – 1 kraan teise korruse tualetis
  • Chemicum (Ravila 14a) – 2 kraani fuajee tualettides
  • Haridusteaduste instituut (Salme 1a) – 2 kraani keldrikorruse tualettides
  • Juridicum I (Näituse 20) – 2 kraani esimese korruse tualettides
  • Juridicum II (Näituse 13a) – 2 kraani nõupidamissaali juures tualettides
  • Kehakultuuriteaduskond (Jakobi 5) – 2 kraani tualettides
  • Lossi 3 õppehoone – 2 kraani esimese korruse tualettides
  • Matemaatika-informaatika teaduskond (Liivi 2) – 2 kraani esimese korruse tualettides
  • Oeconomicum (Narva mnt 4) – 2 kraani esimese korruse tualettides
  • Paabel (Ülikooli 17) – 1 kraan fuajeega ühendatud tualetis
  • Philosophicum (Jakobi 2) – 2 kraani tualettides
  • Physicum (Ravila 14c) – 2 kraani fuajee tualettides
  • Sotsiaal- ja haridusteaduskond (Lossi 36) – 1 kraan keldrikorruse puhkeruumis
  • Tehnoloogiainstituut (Nooruse 1) – 2 kraani fuajee tualettides
  • TÜ akadeemiline spordiklubi (Ujula 4) – 2 kraani esimese korruse tualettides
  • Uus anatoomikum (Näituse 2) – 2 kraani esimese korruse tualettides

*Loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas (Vanemuise 46) ja Omicumis (Riia 23b) on joogivee võtmiseks sobilikud kõrged automaatkraanid olemas.

Ligi 10 000 eurot saanud projekti juht Kristjan-Julius Laak ütles, et võiduraha eest luuakse kõigile Tartu ülikooli tudengitele võimalus lihtsalt, esteetiliselt ja hügieeniliselt oma pudelisse tasuta joogivett võtta.

«Kevadel tehtud uuringust tuli välja, et peaaegu neljandik TÜ tudengitest jooks rohkem kraanivett, kui pudelite täitmiseks oleks olemas kõrgemad kraanid. Prooviperioodil lasime sellised kraanid paigaldada ülikooli raamatukogu mõlema korruse tualettidesse ja seal on toimunud silmanähtav muutus: varem ei tohtinud seal oma joogiga olla, nüüd on aga paljudel laudadel pudelid veega, mida kraanist võtmas käiakse,» rõõmustas Laak.

Juuni alguses käisid projekti eestvedajad läbi kõik ülikooli õppehooned ning arutasid kohalike töötajate ja tudengitega, kas ja kuhu seal kõrgeid kraane vaja oleks. Oktoobri lõpul jõuavad Tartusse Itaaliast tellitud 34 uut kvaliteetset kraani, mis novembris paigaldataksegi ülikooli neisse õppehoonetesse, kus kraane veel ei olnud.

Halva maitsega vesi viitab muutustele

Projektiga liitunud kommunikatsioonijuhtimise magister Jürgen Klemm tunnistas, et idee kraanivee joomist levitada meeldis talle algusest peale. «Eestis on õnneks väga palju vett: seda on kaevudes, jõgedes ja meres, isegi kaste on vesi, mida saab juua. Minu jaoks on arusaamatu, et peaksin veel eraldi kusagilt vett juurde ostma ja selle eest palju maksma,» rääkis Klemm.

Noormehed muretsevad, et paljudes kontorites kasutatakse veeautomaate, arvates, et selline vesi on kõige puhtam. Nad viitavad, et suured plastmasskanistrid on enne kontorisse jõudmist ilmselt seisnud ehk nädalaid laos, veel nädalaid kontoris ning neid kasutatakse automaatides, mida neid välja rentiv firma reeglina kunagi ei puhasta.

«Vesi, mis sealt lõpuks välja tuleb, on mikroobitaset vaadates täpselt ohutu ja ohtliku piiril. Tervislikud inimesed on harjunud palju vett jooma ja kui pikka aega sellist seisnud vett juua, hakkab see tähtsusetuna tunduv asi lõpuks mõjuma. Tundub, et tehakse endale head, aga tegelikult mitte,» arutles Klemm.

Kui seisev vesi vananeb, siis kraanivesi liigub ja on uuringute järgi Eestis, eriti Tartus väga hea kvaliteediga. Halvasti maitsev kraanivesi tähendab tõenäoliselt seda, et probleem on torustikus, mistõttu tuleks see välja vahetada.

Laaki sõnul ei kohusta nad kraanivett jooma kedagi, kes seda teha ei taha. Oluline on luua pudeliveele alternatiiv, mida keskkonnasäästlikud inimesed saaksid kasutada.

«Pooleliitrist pudelit saab ühe pudelivee poehinna väärtuses täita keskmiselt 2000 korda, kui kasutada kraanivett. Ehk et ühe poevee hinna eest saab kraanivett juua tegelikult ligi kuupmeetri jagu,» viitas Laak.

Lisavõimalusena pakuvad noormehed korduvkasutatavaid pudeleid, millest kraanivett juua. Augusti keskel avasid nad veebipoe, kust saab tellida Negavati ja Tartu ülikooli logodega erilisest materjalist tehtud pudeleid.

Veepudelid vajavad lisahoolt

Triitonplastikust tehtud ligi pooleliitrised pudelid on mitmeaastase elueaga, kerged ja minimalistliku kujundusega. Erinevalt tavalistest plastpudelitest ja purkidest ei sisalda need laialt levinud tööstuslikku kemikaali bisfenool A-d ehk BPA-d.

BPA-d peetakse hormoonsüsteemi kahjustavaks kemikaaliks, kuna see käitub nagu naissuguhormoon östrogeen ning võib organismis käivitada kahjulikke ja ebavajalikke muutusi. Näiteks seostavad teadlased seda ainet südamehaiguste, diabeedi, rasvumise, rinnavähi ja probleemidega paljunemisorganites.

Suur arv uuringuid on näidanud, et BPA lekib plastist ja vaikudest, kui need puutuvad kokku kõrgete temperatuuridega ning neid palju kasutada. Seepärast ei tohigi tavalisi plastpudeleid pesta nõudepesumasinas või kuuma vee all.

«See tekitab keemilise muutuse, millest saab aru, kui plastpudel läheb n-ö haisema,» rääkis Klemm. Selle vältimiseks tuleks korduvkasutatavaid pudeleid ja muid plastikanumaid näiteks kord nädalas puhastada sooda või sidrunhappega. Kuumpesu tuleb vältida.

Projekti eesmärk ei ole siiski pudeleid müüa, vaid kraanivee joomist levitada. Enda kujundatud pudelit näevad «Võta kraanist!» vedajad pigem kui märki kindlast maailmavaatest ja suhtumisest, aga ka Tartu ülikooli inimeste ühtsusest. Sellele viitab nii ülikooli logo pudelil kui ka selle sinine pael.

«Väga lahe on, et osa TÜ struktuuriüksusi on hakanud juba veeautomaatide asemel kraanivee joomisele mõtlema ja endale need pudelid tellinud! Innustame kõiki teisigi kraanivett jooma – seda enam, et projekti vastu on huvi tuntud ka mujal Eestis,» rõõmustas Laak.

Novembriks on kõigi ülikooli õppehoonete enimkasutatavates tualettides olemas kõrged kraanid, et soovijad saaksid kraanivett võtta.

Kraanide ametlik avamine toimub novembris TÜ peahoone fuajees, avamise täpne kuupäev selgub siis, kui kraanid ja pudelid Tartusse kohale jõuavad. Avamisel saab peale kraanivee võtmise ning selle maitsestamise värskete marjade ja puuviljadega tutvuda ka uute ülikooli veepudelitega. Pudelid saavad kätte kõik eeltellijad, uued huvilised saavad need endale soodushinnaga soetada.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit