Töö loogika ja psühholoogia kateedris 1980. aastate alguses. Pildil (vasakult) Arnold Oja, Jüri Allik, Mihhail Kotik, Ene Karja, Uno Siimann ja Henno Kaidro.
FOTO: erakogu

Psühholoogid peavad juubelit

Uudis

10. novembril tähistatakse ühiskonverentsiga «Eesti mõõdud» TÜ statsionaarse psühholoogiaõppe 50. ja Eesti Psühholoogide Liidu 30. sünnipäeva.

Psühholoogiateadlased, -õppejõud, -praktikud ja vilistlased kõnelevad Vanemuise 46 asuva õppehoone ringauditooriumis Eesti inimese mõõtudest, mõõdukusest ja mõõtmatusest.

Ülevaate saab psühholoogia instituudi ja psühholoogide liidu praeguse aja tegemistest, aga ka algusaegadest. Eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja professor akadeemik Jüri Allik ütles, et algusaegadega võrreldes on psühholoogia olud palju muutunud.

Kuigi psühhiaatria ja eksperimentaalpsühholoogiaga tegeldi Tartus juba 19. sajandil, rajati ülikooli psühholoogiaosakond alles esimese välismaalgi tuntud kutselise Kodu-Eesti psühholoogi Konstantin Ramuli juhtimisel.

«Enne meie 1968. aastal alustanud kursust statsionaarset psühholoogiaõpet Eestis ei olnud, kuigi psühholoogia nimega üksus oli ülikoolis olnud alates 1919. aastast. Esimese psühholoogialoengu pidaski selleks ajaks juba peaaegu 90-aastane Ramul. Mäletan siiani sellest paljusid asju. Ilma temata meil ilmselt teaduslikku psühholoogiat ei olekski. Kõige alus oli tema sügav veendumus, et psühholoogia on eelkõige eksperimentaalne teadus nagu keemia või füüsika,» meenutas Allik.

Statsionaarse õpetamise alguses olid õppeprogrammid kehtestatud kogu Nõukogude Liidus ühtemoodi ja võis teha vaid väga väikseid muudatusi. Kui Eesti sai taas vabaks, tekkis võimalus kujundada õppetööd oma soovide järgi. 50 aasta jooksul on haridus antud enam kui 1500 psühholoogile.

Kuigi psühholoogia õpetamise traditsioon ei ole Eestis väga pikaajaline, on TÜ psühholoogiaõpe praeguseks kõigi näitajate järgi maailma parima 1% seas.

Konverentsil kõnelevad paljud Eesti psühholoogia asjatundjad, mida nad on oma praktilises töös ja teadusuuringutes Eesti inimeste kohta teada saanud. Mõõduvõtu teemaplokis tehakse ülevaade näiteks eestlase iseloomust, tujust, agressiivsusest, tarkusest ja vaimsest tervisest.

Mõõdukuse teemaplokis esitatakse rakendusuuringutes ja kliinilises psühholoogias tehtud tähelepanekuid selle kohta, mida eestlane teeb võib-olla liiga palju, ja püütakse leida viise, kuidas eestlast psüühikahäirete raviga aidata.

Mõõtmatuse teemaploki esinejad arutlevad aga selle üle, kuidas mõõta mõõtmatuid nähtusi, näiteks teadvust, hetke, mõtlemist või tõde. Konverentsi võtab kokku psühholoogia instituudi juhataja ja Eesti Psühholoogide Liidu president Kariina Laas.

Pärast konverentsi mängib Tartu Uus Teater instituudi ajaloolise hoone (Näituse 2) ringauditooriumis lavastust «Unusta/unista». Etendusele järgneb juubeligala, kuhu on oodatud kõik instituudi ja psühholoogide liiduga seotud külalised.

Konverentsi ajakava ja registreerimisvõimaluse leiab instituudi kodulehelt.

Jaga artiklit

Märksõnad

psühholoogia