Korraldajad lubavad, et ballil saab kenasti jalga keerutada ja kõlab ka avavalss.
FOTO: Andres Tennus

Ülikooli ballil hoitakse tavasid au sees

Aktuaalne

On ilus traditsioon, et detsembrikuu esimesel päeval tõmbab ülikoolipere selga pidulikud riided ning seab sammud Vanemuise kontserdimajja, kus toimub rahvusülikooli aastapäeva ball.

Esimene eestikeelne ülikool avati 1919. aastal Tartus. Selle tähistamiseks korraldatakse iga aasta 1. detsembril rahvusülikooli aasta­päeva ball, kuhu on oodatud terve ülikoolipere.

Tänavuse balli projektijuht Kristel Jakobson rääkis, et eelmise aastaga võrreldes on sel korral nii mõndagi teist­moodi, kuid aastatetagusele ajale mõeldes sugugi mitte nii palju. Pigem minnaksegi taas vanade tavade juurde, mis vahepeal olid unustuse hõlma vajunud.

«Me üritame traditsioone hoida ja jätta balli selliseks, nagu see tavaliselt on olnud,» lausus Jakobson.

Selleks vestles projektijuht varasemate balli korraldajatega, kellelt kõigilt oli midagi kõrva taha panna. Balli korraldusmeeskond kiidab väga ka rektoraadi bürood, kes on olnud väga koostööaldis.

Eelmise aasta kogemusest õpiti, et traditsioonilist ava­valssi ära jätta ei tohi. «Me oleme õppinud, et kui rahvale ei meeldi miski, siis ei tasu seda teha. Meie soov on ju, et inimesed tuleksid ballile hea meelega ja lahkuksid siit veelgi parema tujuga,» ütles Jakobson.

Peo peremees ja perenaine on tagasi

Erinevalt viimastest aastatest, mil õhtujuhid olid palgatud, on tänavu ballil taas peremees ja perenaine. Nad valitakse oktoobris alanud avalikul konkursil. Jakobsoni teada ei ole varem sellist konkurssi korraldatud.

Peoperemehe ja -perenaise ülesanne on võtta vastu ja tervitada külalisi, tantsida, suhelda külalistega ja luua ballil see õige atmosfäär. Jakobson lisas veel, et õhtujuhid peaksid olema pealehakkajad ja armastama tantsida.

Tähtsat rolli täitma võivad kandideerida nii tudengid kui ka vilistlased ning miks mitte ka õppejõud ja teised ülikooli töötajad.

«Lõppude lõpuks üritame kokku tuua kogu ülikooli ega tahaks seada endale väga kitsaid raame,» lausus Jakobson.

Nagu ikka, on ka sel aastal tulemas tantsukursused. Need toimuvad Mirjam Aluvee juhendamisel kahes rühmas: algajatele ja edasijõudnutele.

Ball algab õppejõudude autasustamise ja tunnustamisega, nagu oli ka eelmisel aastal. Kell 20 pakub tantsumuusikat Tartu Ülikooli Sümfoonia­orkester. Õhtu edenedes läheb õhkkond veidi vabamaks, kui esinevad Big Band Tartu ja lõpupoole ka superstaarisaatest tuntud Sissi Nylia Benita.

Rahvusvärvid on kindel valik

Viimastel aastatel on igal ballil olnud oma teema, kuid sel korral seda ei ole. Kes aga vaevab pead, mida selga panna, võib abi saada korraldajate soovitusest riietada end Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva auks sinisesse, musta või valgesse.

«Need värvid on kindla peale minek, aga riietuse pärast ei tasu ka ülearu muretseda. Sobib ka punane kleit,» julgustas Jakobson.

Balli piletid on soodsamad, kui osta neid korraga vähemalt neli ja tulla toredat õhtut veetma üheskoos sõpradega. Grupi­piletite pakkumisel on eeskuju võetud ülikooli vilistlaspäevast. Pileteid saab Piletilevist.

Jakobson soovitab kindlasti ballile tulla, sest see on koht, kus saab tunda end ühtse ülikoolipere liikmena. «Loodame väga, et selle ühtsustunde loomine meil õnnestub ja inimesed naudivad pidu,» lausus projektijuht.

Balli korraldusmeeskonnas kommunikatsiooniga tegelev Merilin Vernik käis ise eelmisel aastal ballil esimest korda. Ta meenutas oma toonast mõtet, et vähemalt korra ülikooli ajal võiks üks üliõpilane ballile jõuda, et näha, mida see pidulik üritus endast kujutab.

«Tore on end üheks õhtuks ilusaks teha ja vahelduseks pikk kleit selga tõmmata. Kui tihti ikka tuleb ette pika kleidi kandmise võimalust?» ütles ta.

Esimesel ülikooliaastal mõtles Merilin küll, et kuidas ta läheb ballile koos tähtsate õppejõudude, teiste töötajate ja loomulikult rektoriga.

«Milleks mind, esmakursuslast, sinna vaja on?» kahtles ta tookord. Nüüd ta juba teab, et ball on mõeldud kõigile ja karta ei tasu. Pealegi on rektoril ja prodekaanidel teisigi pidulikke üritusi, kus saab uhkelt riides olla, tudengitel aga mitte eriti.

Igatahes meeldis mullune pidu talle nii väga, et kui rahvus­ülikooli 99. aastapäeva balli korraldusmeeskond asus otsima uusi liikmeid, siis otsustas ta kohe kandideerida.

Magistrant Karl Gustav Adamsoo, kelle sünnipäev on 1. detsembril, on juba aastaid veetnud selle õhtu ülikooli ballil. Ta ütles, et tunneb iga kord rahvusülikooli ballile minnes end uhkelt.

«Mul on kõrval nii ilus kaaslane ja mu ümber on erilised koolikaaslased. Just nende inimestega koos õhtut veetes, tantsides ning pokaale kokku lüües saan ma aru: see on minu koht ja need on minu inimesed. Ma arvan, et seda võiks küll igaüks tunda saada,» lausus Adamsoo.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit