November 2018, nr 10
Märksõnad: 

Eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik on Tartu Ülikoolis õppinud ja töötanud sama kaua, kui siin on antud psühholoogiaharidust. Uurisime akadeemikult, kuidas elab 50-aastane Tartu psühholoogia.

Kui kaua te olete Tartus antava psühholoogiaharidusega seotud olnud?

November 2018, nr 10
FOTO: erakogu
Töö loogika ja psühholoogia kateedris 1980. aastate alguses. Pildil (vasakult) Arnold Oja, Jüri Allik, Mihhail Kotik, Ene Karja, Uno Siimann ja Henno Kaidro.
Märksõnad: 

10. novembril tähistatakse ühiskonverentsiga «Eesti mõõdud» TÜ statsionaarse psühholoogiaõppe 50. ja Eesti Psühholoogide Liidu 30. sünnipäeva.

Psühholoogiateadlased, -õppejõud, -praktikud ja vilistlased kõnelevad Vanemuise 46 asuva õppehoone ringauditooriumis Eesti inimese mõõtudest, mõõdukusest ja mõõtmatusest.

Aprill 2018, nr 4
FOTO: Virgo Siil
Nele Põldver.
Märksõnad: 

Psühholoog Nele Põldveri märtsis kaitstud doktoritöö keskendub sellele, kuidas me ümbritsevat näeme ja nähtut töötleme. Ta korraldas katsed koos kolleegidega eksperimentaalpsühholoogia laboris, et uurida, kas me eristame objekte taustast ja märkame näoilmeid ning kuidas me seda teeme.

Oktoober 2016, nr 9
FOTO: Erakogu
Kui Kaspar (keskel) väitlemisega alustas, siis see polnud armastus esimesest silmapilgust.

Kaspar Kelder on psühholoogia eriala vilistlane, kelle hobi on väitlemine. Kuigi väitlemine ei võitnud kohe tema südant, on harjutamine teinud temast meistri ja nüüd ei kujutaks ta oma elu selleta ette.

Enne ülikooli astumist tundis Kaspar, et on pidanud 12 aastat õppima justkui käsu peale ja seetõttu ei ole ta praeguse koolisüsteemi suurim austaja. Sellest tulenevalt mõtles noormees, et kui ta ei õpi midagi, mis teda päriselt innustab, ei suuda ta õpingutele pühenduda. Nii läkski ta psühholoogiat õppima.

Märts 2016, nr 3
Märksõnad: 

30. märtsil kell 16.15 peab ülikooli peahoone aulas inauguratsiooniloengu TÜ isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo.

Veebruar 2016, nr 2
Märksõnad: 

Veebruari keskel alustab Tartu ülikool uue loengukursusega, kus tegeletakse inimeste tugevate külgede leidmise ja nende arendamisega ehk positiivse psühholoogiaga.

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur Toivo Aavik rääkis, et psühholoogias on läbi aegade käsitletud uusi suundi ja lähenemisi, kuid mõne aja pärast on need vaibunud.

«Mulle tundub, et positiivne psühholoogia on tulnud, et jääda. Seda põhjusel, et sellel on ühiskonnale rohkem anda kui lihtsalt teadmisi inimpsüühikast,» tõdes Aavik.

Veebruar 2016, nr 2
FOTO: erakogu
Helle unistab maailmast, kus pole mõttetuid kannatusi, kus iga inimene saab vabalt arendada oma teadvuse ja taju kõiki võimalusi.

Helle Kaasik, kellel on doktorikraad füüsika erialal, tuli viis aastat tagasi ülikooli psühholoogiat õppima ja omandas sel erialal bakalaureusekraadi. Praegu laiendab ta psühholoogiaalaseid teadmisi magistrantuuris õppides. Miks? Vastus on lihtne: «Sest õppida on huvitav ja psühholoogia võimaldab iseendast ning oma kiiksudest pisut paremini aru saada.»

Märts 2015, nr 3
FOTO: Andres Tennus
Oma kabinetis peab Tarmo Kulmar tähtsaimateks esemeteks kaht Buddha kuju ja raamatuid.
Märksõnad: 

Usuteaduskonna võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar on ajaloo vastu alati huvi tundnud ning eriti on teda paelunud inimese psüühika eri ajastutel ja kultuurides.

Ajaloohuvi tekkis professoril juba siis, kui ta oli viienda-kuuenda klassi poiss ja seda põhjusel, et tema tolleaegne õpetaja oskas ajalugu väga kaasahaaravalt edasi anda. «Ta oskas ajaloo, eriti vana aja ajaloo niivõrd põnevaks teha, näiteks lavastas ta tunnis rollimänge. Äärmiselt põnev oli läbi mängida, kuidas Caesarit senatis oodati ja mõrvati,» räägib Kulmar õhinaga.

September 2013, nr 8
FOTO: erakogu
Henrik Dobewall.
Märksõnad: 

Väärtuste uurija Henrik Dobewall aitas vaidlustada kandva idee, nagu muutuks õnne- ja rahulolutunne inimese eluea jooksul universaalselt.

Ameerika vananemise-uurijate (Angelina Sutin jt) märtsikuises artiklis ajakirjas Psychological Science joonistub välja tinglik «Suure Depressiooni kohort»: 1930ndate majanduskriisis üles kasvanud haritud eakaaslased, kelle rahulolu- ja õnnetunne jäi ka edasises elus madalamaks kui hiljem sündinutel.

Telli voog RSS - psühholoogia
Telli voog RSS - psühholoogia