Peatselt avalikustatava esmakordse Tartu Ülikooli töötajate keelehoiakute uuringu kohaselt on TÜ töötajad keeleteadlikumad kui eestimaalased keskmiselt.

Selle väite alus on tõsiasi, et nende osakaal, kes märkavad halba eesti keele kasutust ja on valmis heas eesti keeles suhtlemiseks pingutama, on suurem kui eestlastel 2017. aasta üle-eestilises uuringus. Ka loevad TÜ töötajad üldiselt oma kirjutatu mitu korda üle ja kõhkluste korral kasutavad keeleabi võimalusi.

Samal ajal paistavad TÜ töötajad silma selle poolest, et pidev kokkupuude inglise keelega vähendab vajadust ja harjumust kasutada eesti keelt. Võimaluse korral seadmeid eesti keeles kasutavate TÜ töötajate osakaal on ligikaudu kaks korda väiksem kui eestikeelse kasutamise eelistajate osakaal 2017. aasta üle-eestilise uuringu järgi.

Uuringus osalenud TÜ töötajad on üksmeelel selles, et eesti keelt tuleb väärtustada, sest see on rahvusülikooli ülesanne. Kui osa vastajaid usub, et piisab sellest, kui väärtustamisest kõnelda, siis teine osa leiab, et see peaks väljenduma ka rahalises toes. Nende arvates võiks eesti keeles teaduse tegemise ja populariseerimise arvestada tööülesannete sekka ning maksta selle eest tasu.

Peamiste võimalustena eesti keelt TÜ-s väärtustada näevad vastajad veel üliõpilaste tugevamat suunamist, eestikeelsete õpikute koostamist, sh terminiarendust, ja eesti keele koolitusi. Ka töötajad, eriti juhid, võiksid ise oma keelekasutust arendada: olla eeskujuks, lugeda, püüelda hea stiili poole, märgata halba keelekasutust jne.

Rahvusvahelise ülikooli ja rahvusülikooli eesmärkide vahel nähakse aga kasvavat pinget. Vastajad peavad inglise keele domineerimist nii teaduses kui ka õppetöös paratamatuks, kuigi mitte alati soovituks.

Keelehoiakute uuring põhineb kevadsemestril 37 töötajaga tehtud intervjuudel. Küsimustiku koostasid TÜ keelenõunik Kristel Ress ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud Kats Kivistik. Intervjuud tegid Skytte instituudi üliõpilased ja keelenõunik. Uuringu algatas keelenõunik.