IT-valdkond vajab rohkem spetsialiste ka IT-õiguse alal.
FOTO: Yasuyoshi Chiba / AFP / Scanpix

Sügis toob ülikooli täismahus IT-õiguse õppe

Aktuaalne

Eelmisel aastal avas õigusteaduskond magistriõppe üliõpilastele uue ingliskeelse IT-õiguse õppesuuna. Seni toimus õpe osalises mahus, sügisest saab IT-õigust Tartu ülikoolis õppida aga täismahus.

IT-õiguse programmijuhi Helen Eenmaa-Dimitrieva sõnul on programm üles ehitatud põhimõttel, et suurem osa selle raames toimuvast õppetegevusest jäljendaks elulisi olukordi. Sel eesmärgil tehakse koostööd TÜ arvutiteaduse instituudiga, aga ka oma valdkonna praktikutega mujalt.

IT-õiguse õppeprogramm on jaotatud kaheks: tehnilised ja õiguslikud õppeained.

Tehnilised õppeained

IKT aluste kursusel luuakse alusteadmised arvutitest, võrgust, koodist, veebilehtede ülesehitusest, domeeninimede süsteemist jne. Informatsiooni infrastruktuuri ja arhitektuuri aine raames vaadeldakse eri tehnoloogilisi platvorme, millele rahvusvaheline andmetöötlus tugineb ning nende õiguslikku korraldust. Programmeerimise alustes tutvustatakse programmeerimise alustalasid ja õpitakse lihtsamaid ülesandeid lahendama.

Infoturbe kursusel tutvustatakse sellega seotud ohte. Muuhulgas käsitletakse paroolihaldust, privaatsuspoliitikat, andmete varundamist, andmete turvamist, krüptograafia kasutamist, autentimist, ID-kaardiga seonduvat, e-valimisi, rünnakute avastamist.

Avalike e-teenuste kursus hõlmab IKT ja infoühiskonna teenuste kasutust avalikus sektoris, e-valitsemise ideid ja IKT-de avalikku haldamist. Kursus arendab teadmisi kasutajasõbralikest, usaldusväärsetest ja majanduslikult tõhusatest avalikest e-teenustest.

Õiguslikud õppeained

Õiguslikud õppeained annavad süsteemsed teadmised IT-õiguse valdkondadest ning nendevahelistest seostest. Privaatsuse, andmekaitse ja riskijuhtimise kursus tutvustab Euroopa andmekaitsealast õigusmaastikku ning annab sealhulgas teadmisi Euroopa kohtu ja Euroopa inimõiguste kohtu andmekaitsealasest kohtupraktikast.

E-kaubanduse ja IT-lepingute osas õpetatakse, millist tüüpi dokumentatsioon peab e-kaubandusega tegeleval veebilehel olema, kuidas koostada lepingu üldtingimusi ja mida tuleb IT lepingute koostamisel ja nendega seotud läbirääkimistel meeles pidada. Samuti saadakse parem ülevaade intellektuaalsel omandil põhineva ettevõtte elutsükli õiguslikest tahkudest ja intellektuaalomandi kaitsest IT-valdkonnas.

Tutvutakse ka küberkaitse ja rahvusvahelist küberjulgeolekut puudutavate teemadega ning kohtumenetlusega IT-valdkonnas. Tudengid tutvuvad IT-valdkonna kohtumenetluse probleemide ja kohtuvaidluses üldiselt tõenditena kasutatavate materjalide liikidega ja saavad teavet  IKT-ga seotud tõendite kogumise põhilistest vahenditest, meetoditest ning reeglitest.

Lisaks tuleb läbida praktika IT-õiguse valdkonnas. Selleks töötab õigusteaduskond koostöös IKT valdkonna ettevõtete ja organisatsioonidega välja praktilised harjutused, mis võimaldavad üliõpilastel panna õppekava vältel omandatud teadmised ja oskused proovile elulises olukorras ning piiratud aja jooksul.

IT-õigust saab lisaks IT-õiguse magistriõppekavale Tartu ülikoolis õppida ka õigusteaduse magistriõppekaval, mille raames on võimalik omandada IT-õiguse eriala, ning IT-õiguse täiendusõppeprogrammis. Õppetöösse on kaasatud õppejõud õigusteaduskonnast, arvutiteaduse instituudist, välisülikoolidest ja IT ettevõtetest.

Mainekad välisõppejõud

Sel kevadel on külastas programmi juba kaks nimekat välisasjatundjat. Aprillis pidas kolm avalikku loengut USA küberasjade koordinaatori asetäitja Tom Dukes ning maikuus külastas Tartut Palo Alto jurist Richard Horning.

Tunnustatud küberjulgeoleku asjatundja, Virginia ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Dukes rääkis rahvusvahelistest küberkuritegevusega seotud õiguslikest meetmetest, kõrgtehnoloogilistest uurimismeetoditest ning rahvusvahelisest koostööst küberkuritegevusega võitlemisel.

Dukes osales ka kohtumisel välisministeeriumis ning esines rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses ettekandega «Normid ja uus normaalsus rahvusvahelises küberjulgeolekus».  Tema enda vastutusalasse kuuluvad nii küberkuritegevuse, küberjulgeoleku, sisejulgeoleku kui ka sellealase võimekuse suurendamise küsimused.

Richard Horning pidas Tartus viibides loengu Delaware’i ühinguõiguse eripärast teadmismahukate ettevõtete vaatenurgast ning võrdles seda EL ühinguõiguse põhimõtetega. Samuti andis ta ülevaate väliskapitalitehingute alusdokumentatsioonist ning intellektuaalse omandi põhiste ettevõtete ülevõtmise võtmeküsimustest.

Horning on alates 1970. aastast esindanud mitmeid tehnoloogia ettevõtteid Silicon Valleys ja mujal maailmas. Ta nõustab kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid riigisisestes ja rahvusvahelistes teemades kõikides arengujärkudes, sealhulgas intellektuaalse omandi õiguste tagamisel, kaitsmisel ja litsentseerimisel, rahvusvahelisel kasvul ja arenemisel, riskikapitalifondidest raha kaasamisel ning läbirääkimistel.

IT-õiguse õppesuuna eesmärk on koolitada kõrgelt kvalifitseeritud IT-kallakuga õigusasjatundjaidning seetõttu on sellised välisekspertidest õppejõud hindamatu väärtus.

Eelmisel aastal tunnustas Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit IT-õiguse õppesuuna loomist «Aasta idee» tiitliga.


Mis saab Eesti IT-haridusest?

Alates 2013. aasta aprillist on TÜ, TTÜ ja Eesti infotehnoloogia kolledži ühistööna korraldatud uuringut, et leida tegureid, mis mõjutavad huvi tekkimist IT-valdkonna vastu, motivatsioon jätkata ja lõpetada õpingud kõrgkoolis ning hiljem jätkata erialast tööd. 2014. aastal koguti täiendavaid andmeid Tallinna ülikoolist.

8. juunil toimub Tallinnas mitu aastat kestnud projekti lõpuseminar, kus esitletakse uuringu tulemusi ja antakse nõu, mida saaksid teha õpilased, üliõpilased, üldharidus- ja kõrgkoolid, lapsevanemad ning IT-ettevõtted ja poliitikakujundajad, et IT-haridust tulemuslikumaks muuta.

Professor Margus Pedaste tõi projekti tutvustuse eessõnas välja, et viimasel aastakümnel on Eestis nõudlus IT-alaste oskuste ja teadmistega inimeste osas kasvanud. Samas valitseb juba mõnda aega programmeerijate ja mitmete teiste IT-ga seotud töötajate põud, kuid seda mitte ainult Eestis.

«Uuringute järgi on Euroopa Liidus 2020. aastaks IT valdkonnas töötajate puudus kasvanud suurusjärguni 481 000 – 1 685 000 inimest,» kinnitas Pedaste.

Eestis ei kuulu arvutiõpetus või informaatika üldhariduskoolide riiklikku õppekavasse. Seetõttu on gümnaasiumilõpetajate seas väga erinevate IT-alaste teadmistega noori. Kõrgkoolides on IT-õppekavadele küll piisavalt kandidaate, kuid suur osa neist siiski ülikooli ei jõua või langeb juba esimesel õppeaastal ülikoolist välja.

Mida saaksid paremini teha?

Üliõpilased:

  • lõpeta IT-valdkonnas alustatud õpingud;
  • tutvu peale programmeerimise ka teiste IT-valdkondadega;
  • õpingute ajal hoia töökoormus võimalikult madal;
  • suhtle oma eriala inimestega, et IT-valdkonda paremini sulanduda;
  • kaalu õpingute jätkamist pärast bakalaureusekraadi omandamist.

Kõrgkoolid:

  • paindlikumad õppevormid ja rohkem praktikat suurendavad üliõpilaskandidaatide huvi;
  • jagage aktiivselt IT-õpingute kohta teavet (ka varem gümnaasiumi lõpetanute seas);
  • pidage õppekava ja õpingute korralduse osas rohkem läbirääkimisi üliõpilaste ja IT-ettevõtetega;
  • pöörake IT-õpingutes rohkem tähelepanu suhtlemis-, õpi- ja eneseväljendusoskustele;
  • tehke IT-õppe alal rohkem koostööd üldhariduskoolidega.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

IT, õigusteadus