Ladinakeelsetest sõnadest inter ’vahel, seas, hulgas’ ja disciplina ’õpetus’ on inglise keelde tulnud interdisciplinary ja eesti keelde interdistsiplinaarne. Kuna mõlemad on sama tähendusväljaga, on inglise ja eesti keeleruumi vahel liikudes kõige mugavam tarvitada just neid kaht sõna.
Tartu Ülikool pakub juba kolmandat aastat mikrokraadiprogramme. Need on tervikliku sisuga ja peamiselt üheaastased tasulised täiendusõppeprogrammid, mille õppija läbib enamasti koos tasemeõppe üliõpilastega ja mille eest saab 12–30 EAP-d.
Pisut keemiast. Keemiline element süsinik on ehedal kujul tahke aine, mille looduslikud vormid on näiteks grafiit ja teemant ning tehislikud vormid grafeen ja fullereen. Süsiniku üks oksiide on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid ehk CO2, mis on gaasiline ja kuulub õhu koostisesse.
Otsustanud Eesti rahvas Euroopa Liitu minna. Saanudki selleks võimaluse aastal 2004, aga enne tulnud ära tõlkida umbes 100 000 lehekülge õigusakte, et liidu õigus kenasti Eesti õigusruumiga kokku sobitada. Asunud siis tõlkijad palehigis tööle.
Asutuste ja nende üksuste nimetuste kirjapildi teemal küsitakse keelenõu üpris tihti. Vaadakem üle, millal kasutada suurt ja millal väikest algustähte Tartu Ülikooli ning selle üksuste, asutuste ja sidusühingute nimetuste näitel.
Kuidas kirjutada Tartu Ülikool?
Asutusenimetusi võib kirjutada nii suure kui ka väikese algustähega. Vabamas tekstis on eelistatud väike, ametlikumas kirjutises suur esitäht.
Koma kasutamine paneb iga kirjutaja vahel pead murdma. Seekordses keelenurgas võtame vaatluse alla kaks juhtumit, mille puhul koma on vajalik, aga kipub teinekord ununema.
Koma ja, ning, ega, ehk, või ja kui ka ees
Üldiselt teatakse, et nende sidesõnade ette koma ei panda. Enamasti ei ole aga komapanek seotud mitte niivõrd konkreetsete sidesõnadega, vaid sellega, mis lauseosasid tuleb siduda.
Keelenurgas on lühenditest juba kaks korda juttu olnud. Vaatluse all on olnud nende ladinakeelne kuju ja suurtähtlühendite käänamine. Ülikooli eesti terminite komisjoni koosolekutel on aga mitu korda arutatud ka seda, kuidas lühendada eestikeelseid akadeemilisi ametinimetusi. Kas Prof või prof? Kas dekaanil on lühend? Mil viisil peaks lühenema nooremlektor: kas n.lektor või n-lektor?
Igas keelekasutuskeskkonnas kujuneb välja omamoodi sõnapruuk, mida kõik selle liikmed teavad ja tunnevad. Ka ülikooliperes kasutatakse teatud töötajate, nähtuste või asjade kohta kindlaid sõnu. Kui keegi räägib näiteks õpilastest ja õpetajatest, koolist, klassist ja tundidest, võib oletada, et ta on ülikooli tööle või õppima tulnud alles hiljuti.
Siin on väike spikker neile, kellel parajasti ülikoolieluga kohanemine pooleli.
