Vahel juhtub, et mõni sõna jääb pähe kinni, ei lähe enam ära ega lase ka teisi ligi. Igasse lausesse tundub sobivat üksnes ja ainult see väljend, teised ei meenu ning tunduvad ebasobivad. Oma mõju on sealjuures inglise keelel, mis annab tooni nii kõrgharidusvaldkonnas kui ka argielus.
Ja mis seal salata – esimesena pähe tuleva lahenduse kasutamine on lihtne ja kiire. Nii võivadki sõnakammitsad muutuda nakkavaks ja lõpuks saab ühest sõnast kõigi lemmik.
Üks tarbeteksti eripärasid on ökonoomsuspõhimõte: öeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Sellegipoolest satub ka asjalikku teksti sõnu, mille järele otsest vajadust ei ole, kuid mis võivad kuuluda näiteks autori harjumuspärasesse sõnavarasse või väljendada tema isikupärast stiili. Selles pole midagi halba, kui teksti mõte ei kannata, ent teinekord hakkab mõni sõna korduma eri kirjutajate lugudes silmatorkavalt tihti, mistõttu võib lugeja sellest üheülbalisusest väsida.
Üks niisugustest sageli korduvatest sõnadest on erinev.
Ladinakeelsetest sõnadest inter ’vahel, seas, hulgas’ ja disciplina ’õpetus’ on inglise keelde tulnud interdisciplinary ja eesti keelde interdistsiplinaarne. Kuna mõlemad on sama tähendusväljaga, on inglise ja eesti keeleruumi vahel liikudes kõige mugavam tarvitada just neid kaht sõna.
Tartu Ülikool pakub juba kolmandat aastat mikrokraadiprogramme. Need on tervikliku sisuga ja peamiselt üheaastased tasulised täiendusõppeprogrammid, mille õppija läbib enamasti koos tasemeõppe üliõpilastega ja mille eest saab 12–30 EAP-d.
Pisut keemiast. Keemiline element süsinik on ehedal kujul tahke aine, mille looduslikud vormid on näiteks grafiit ja teemant ning tehislikud vormid grafeen ja fullereen. Süsiniku üks oksiide on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid ehk CO2, mis on gaasiline ja kuulub õhu koostisesse.
Otsustanud Eesti rahvas Euroopa Liitu minna. Saanudki selleks võimaluse aastal 2004, aga enne tulnud ära tõlkida umbes 100 000 lehekülge õigusakte, et liidu õigus kenasti Eesti õigusruumiga kokku sobitada. Asunud siis tõlkijad palehigis tööle.
Asutuste ja nende üksuste nimetuste kirjapildi teemal küsitakse keelenõu üpris tihti. Vaadakem üle, millal kasutada suurt ja millal väikest algustähte Tartu Ülikooli ning selle üksuste, asutuste ja sidusühingute nimetuste näitel.
Kuidas kirjutada Tartu Ülikool?
Asutusenimetusi võib kirjutada nii suure kui ka väikese algustähega. Vabamas tekstis on eelistatud väike, ametlikumas kirjutises suur esitäht.
Koma kasutamine paneb iga kirjutaja vahel pead murdma. Seekordses keelenurgas võtame vaatluse alla kaks juhtumit, mille puhul koma on vajalik, aga kipub teinekord ununema.
Koma ja, ning, ega, ehk, või ja kui ka ees
Üldiselt teatakse, et nende sidesõnade ette koma ei panda. Enamasti ei ole aga komapanek seotud mitte niivõrd konkreetsete sidesõnadega, vaid sellega, mis lauseosasid tuleb siduda.
