2019. aasta detsembris loodi ülikoolis senise terminoloogiakomisjoni asemele kaks uut: üks eesti ja üks inglise terminite jaoks. Komisjonid arutavad ülikooli tegevust puudutavaid termineid, valivad olemasolevate hulgast parima vaste või loovad uusi.
Praeguse kirjakeele normi järgi on piloot inimene, kes juhib õhusõidukit.
Kui olin veel kooliõpilane, siis käisin näidislastemuusikakoolis. Näidis- oli see sellepärast, et seal oli palju uuenduslikku. Katsetati uut tehnikat, uusi õpimeetodeid, olid näidistunnid ja tehti näidisülesandeid. Peale näidislastemuusikakooli tegutsesid tollal ka näiteks Väimela näidissovhoostehnikum ja S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos. Ka nendel oli selline nimetus ikka selleks, et näidata, katsetada ja proovida, teha midagi esimest korda, olla eeskujuks ja teerajajaks.
Ülikoolis pakutakse suurt hulka õppekavasid, mis sisaldavad veel suuremal hulgal õppeaineid. Mõnikord võib tekstiloojal tekkida kahtlus, mis viisil tuleks õppeaineid ja -kavasid kirja panna. Tuletagem meelde, millised on nende kirjutamise võimalused.
Johannes Aaviku sõnul on keel masin. Igas masinas on hulk jubinaid, mis panevad selle tööle. Näiteks üks jupstükk on seal nimed, teine vidin on lühendid, kolmas nublakas on käänded. Et kõik sujuvalt töötaks, peavad masina osad koostööd tegema.
Nii on ka nimed-lühendid ja käänded omavahel ühendatud – kui vaja, tuleb nimele või lühendile lisada käändelõpp. Levinud on eksiarvamus, nagu ei tohiks nimesid või lühendeid käänata, eriti kui need pärinevad võõrast keelest. Meie masinavärki jõudes hakkavad nende puhul kehtima kõik meie seadistused, sealhulgas käändelõpud.
Õigekirjakorrektor ehk speller on hea abimees, millega saab tekstist pisivead välja korjata. Siiski on ta üksnes masin. Ta ei oska leida üles sõnu, mis ei sobi konteksti või on vales käändes. Selle tagajärjel võib lugeja leida tekstist keelendeid, mida kirjutaja sinna tegelikult sugugi panna ei tahtnud.
22. detsembril 1982 tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon (nüüdne Emakeele Seltsi keeletoimkond) otsuse, et väiketähtlühendite järele ei ole enam kohustust punkti panna: tel, a, nr, pst. Selle soovituse taga oli otstarbekus – kui juba sõna lühendada, siis võiks ära jätta ka tarbetud kirjavahemärgid.
Sel peaaegu 40 aastat kehtinud kirjutusviisil on mitu erandit, millest tasub esile tõsta kaks:
Igas keelekeskkonnas tekib aeg-ajalt mõni lemmiksõna, mida armastatakse rohkem pruukida. Mõni neist muutub valdavaks mitmes keelekeskkonnas ja lõpuks suures osas ühiskonnastki. Üks selliseid moesõnu on panustama.
Panustamisel on otsene ja kujundlik tähendus. Otseses tähenduses võib see olla eseme kaasapanemine hauda või summa panemine mängu. Selle kõrval kasutatakse panustamist aga ülekaalukalt kujundlikus tähenduses.
Nii nagu mis tahes kollektiivis, on ka ülikoolis välja kujunenud kindlad tavad, mis väljenduvad muu hulgas keelekasutuses. Seejuures on osa sõnastus- ja lausestusviise oma pideva kordumise tõttu muutunud nii harjumuspäraseks, et nende õigsuses ei vaevu me kahtlema.
Juhuvalikuga katse (ingl randomized experiment) on teaduseksperiment, mille osalised on valitud juhuslikult. Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Juhuvalikuga katse». Kõigi mõistete loendi leiad aadressilt Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk.
Tegusõnu, milles on eeri-liide, on eesti keeles üpris palju, näiteks päring *eerima annab õigekeelsussõnaraamatu veebiväljaandes 966 vastet. Kõigil neil tegusõnadel ei saa keelenurgas peatuda, nii et võtkem vaatluse alla mõni variatiivsem.
