Keelenurk

Juuni 2022, nr 3
FOTO: Paul Hanaoka / Unsplash

Koma kasutamine paneb iga kirjutaja vahel pead murdma. Seekordses keelenurgas võtame vaatluse alla kaks juhtumit, mille puhul koma on vajalik, aga kipub teinekord ununema.

Koma janingegaehkvõi ja kui ka ees

Üldiselt teatakse, et nende sidesõnade ette koma ei panda. Enamasti ei ole aga komapanek seotud mitte niivõrd konkreetsete sidesõnadega, vaid sellega, mis lauseosasid tuleb siduda.

Võtame näiteks paar lauset:

Aprill 2022, nr 2

Keelenurgas on lühenditest juba kaks korda juttu olnud. Vaatluse all on olnud nende ladinakeelne kuju ja suurtähtlühendite käänamine. Ülikooli eesti terminite komisjoni koosolekutel on aga mitu korda arutatud ka seda, kuidas lühendada eestikeelseid akadeemilisi ametinimetusi. Kas Prof või prof? Kas dekaanil on lühend? Mil viisil peaks lühenema nooremlektor: kas n.lektor või n-lektor?

Veebruar 2022, nr 1
FOTO: Sven Paulus

Igas keelekasutuskeskkonnas kujuneb välja omamoodi sõnapruuk, mida kõik selle liikmed teavad ja tunnevad. Ka ülikooliperes kasutatakse teatud töötajate, nähtuste või asjade kohta kindlaid sõnu. Kui keegi räägib näiteks õpilastest ja õpetajatestkoolistklassist ja tundidest, võib oletada, et ta on ülikooli tööle või õppima tulnud alles hiljuti. 

Siin on väike spikker neile, kellel parajasti ülikoolieluga kohanemine pooleli.

Detsember 2021, nr 8
FOTO: Pixabay.com

Kõikvõimas arvutikalender, mis meenutab kohustuste ja aja omavahelist meelevaldset suhtelisust, näitab juba detsembrikuud. Aasta on olnud täis segadust ning jõulu eel soovime ehk rohkemgi kui muidu näha kõiges selgust ja arusaadavust. Muu hulgas on paslik rääkida selgusest tekstis – tehkem seda seekord sõnade tänu ja tõttu abil.

September 2021, nr 7
FOTO: Pixabay.com
Kuidas käia ümber kõikvõimalike arvutikeskkondade ja -programmide nimedega?

Veebis töötamine on ülikoolipere jaoks enesestmõistetav. Seepärast tasub õppeaasta hakul meelde tuletada, kuidas käia ümber kõikvõimalike arvutikeskkondade ja -programmide nimedega.

Mil viisil käänata näiteks võõrnimesid Zoom, Teams, Panopto, Outlook, Youtube, Onedrive ja Moodle?

Juuni 2021, nr 6

Koroonaaeg on toonud suuri muutusi, sundinud tegema ühiskonnaelus ümberkorraldusi ning täiendanud ja muutnud ka sõnavara. Tuleb ju tõdeda, et enne seda pandeemiat polnud meie igapäevases keelepruugis selliseid väljendeid nagu 2+2-reegeleneseisolatsioonriigi lukkupaneknakkuskordajaeesliinitöötajasotsiaalne distantseeruminelähikontaktnelähikontaktse kontaktne jne.

Mai 2021, nr 5
FOO: Kilyan Sockalingum / Unsplash
Kohal ei ole alati kohta.

Keelele on omane, et sõnade tähendused muutuvad. Nii võidakse sõna, mis tähistab midagi konkreetset, hakata ühel hetkel kasutama ka abstraktsemate asjade väljendamiseks. Üks selline sõna on väga ammune, arvatavasti läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvest pärit koht. Kui seda kasutatakse liitsõnas, tekib sellele lisatähendusi või päris uus sisu.

Aprill 2021, nr 4
FOTO: Markus Winkler. Unsplash

Iga kirjavahemärgi jaoks on kokku lepitud oma ülesanded. Neid kokkuleppeid järgides on tõenäoline, et saame üksteisest ühtemoodi aru. Mitu ülesannet on antud ka kaldkriipsule. Tutvustame siin neist peamisi.

1) Kaldkriips tähendab sama mis sõna või

Märts 2021, nr 3
FOTO: Pixabay.com

Emakeelekuul laseme kõnelda nendel, kes on keele üle mõtisklenud ning oma mõtted säravalt ja tabavalt kirja pannud.

  • Keel ja meid ümbritsev

Keel on olemise kodu.

Martin Heidegger

Kellel on keel, sellel on maailm.

Hans-Georg Gadamer

Minu keele piirid on mu maailma piirid.

Ludwig Wittgenstein

 

  • Emakeel ja teised keeled

Igale rahvale on kõige ilusam tema emakeel.

Paul Ariste

Veebruar 2021, nr 2
FOTO: Pixabay.com

Iga keelde tulev sõna on kellelegi vajalik. Mõnikord võib uus väljend hakata kohe paljudele meeldima, sest see tundub huvitav ja rikastab keelt. Sellega kaasneb aga sõna kasutuse sagenemine, mille tõttu hakkab see otsast tasapisi kuluma. Kulunud sõna ei ole enam huvitav ja võib lõpuks keelt vaesestama hakata. Siis on õige aeg vahetada see millegi vana või uue vastu. Selline sõnavara areng on omane igale keelele.

Praegu näib, et kulumisetappi on jõudnud sõna fookus:

Lehed

Telli voog RSS - Keelenurk
Telli voog RSS - Keelenurk