Augustis liitusid rektoraadiga teadusprorektor Mari Moora ja arendusprorektor Tõnu Esko.

Rektoraadi uuel tegutsemisperioodil on plaanis senisest rohkem tähelepanu pöörata ettevõtlusele ja kestlikule arengule. Mari Moora ja Tõnu Esko tegutsevad ühiselt selle nimel, et Tartu Ülikooli tuntus tippteaduste tegemise kohana ning innovatsiooni ja noori talente toetava keskkonnana jätkuvalt kasvaks.

Arendusprorektor, Tõnu Esko ütles, et üks tema peamisi ülesandeid ongi ettevõtliku ülikooli maine ja näo kujundamine. „Kuidas suunata ülikooli teadlasi mõtlema üha rohkem sellele, kas nende teadustööl on ka toote või teenuse väljundit? See on väga suur töö, mis eeldab muudatusi nii õppes kui ka teaduspõhimõtetes. Tuleb leida vastused küsimustele, kuidas ettevõtluse eesmärgil tehtud teadustöö vormistada ja kaitsta, millistest toetusmeetmetest oleks kõige rohkem kasu ning kuidas edukas tegevus annaks midagi tagasi nii ülikoolile kui ka ühiskonnale laiemalt,“ loetles Esko.

Startup Estonia plaani järgi võiks aastaks 2030 Eestis praeguse saja teadusmahuka ettevõtte asemel neid olla 500. Esko loodab, et nende oodatava 400 ettevõtte tekkes on väga suur osa Tartu Ülikooli ja kliinikumi vilistlastel ja töötajatel.

Selle eesmärgi saavutamisel on Esko lähim partner teadusprorektor, Mari Moora. Tippteadlase ja mitme otsustuskogu liikmena on Moora hästi kursis nii kohalike kui ka rahvusvaheliste teadustöö toetamise võimalustega.

„Teadlased on oma valikutes vabad ja leiavad rahvusvahelisel tasemel tööks teadusruumis oma tee. Minu asi on seda toetada, neid tunnustada ja innustada, pakkuda boonuseid teadusliku taseme tõstmise eest. Kõigil on võrdsed võimalused, olenemata erialast,“ rääkis Moora. Ta rõhutas valdkonnaüleste uurimissuundade tähtsust: „Hea oleks, kui eri valdkonnad ei vastanduks üksteisele.“

Lisaks peab teadusprorektor oluliseks otsustajate suunamist ja mõjutamist: ta tahab vaeva näha nii lubatud 1% teadusrahastuse püsimise kui ka selle mõistlikuma jagamise nimel. „On vaja, et rohkem raha jõuaks otse teadusesse, mitte ei kuluks süsteemi haldamise peale,“ ütles Moora.

Kestlikku arengut mõtestavad uued prorektorid laiemalt kui lihtsalt keskkonnasõbralikku käitumist. See hõlmab nende arvates ka organisatsiooni ja teaduse jätkusuutlikkust, sh tõhusat töökeskkonda ja akadeemilist järelkasvu.

Mõlema sõnul võiks noori teadlasi tunduvalt rohkem usaldada, innustada neid otsuste tegemises kaasa rääkima ja oma töörühmi juhtima.

„See ei juhtu lihtsalt niisama, vaid ainult siis, kui noortele antakse võimalus ja ka vastutus. Siis saavad nende eelkäijad keskenduda näiteks teadustööle või võtta mentori rolli,“ viitab Esko.

Moorale teevad küll muret ühiskonnas üha teravamalt kõlavad põlvkondadevahelised väärtuskonfliktid, kuid ta loodab, et vähemalt ülikooli töökultuur kujuneb selliseks, et noored saaksid ja ka tahaksid siia tulla.