Tõnu Lehtsaare konfliktijuhtimise koolitus 2011. aastal.
FOTO: Ove Maidla

Töötajaid huvitavad keeled, arvutid ja üldoskused

Aktuaalne

Mullu osales TÜ täiendusõppes enam kui 37 000 õppijat, üle 2000 neist ülikooli sisekoolitustel. Kokkuvõtteid tehes selgub, et töötajaid huvitavad kõige rohkem keeleoskuse, arvutitundmise ja ülikooli asjaajamisega seotud teemad.

Personaliosakonna personalitöö peaspetsialist Raivo Valk tunnistab, et nii palju erinevaid keelekursusi eri tasemetele, nagu nõutakse, ülikooli sisekoolitus pakkuda ei suudagi. Töötajate huvi parema keeleoskuse vastu on lihtsalt niivõrd suur. Peaaegu sama palju küsitakse IT-alaste koolituste järele, millega sel kevadel taas alustati.

«Lisaks on igihaljad teemad üldoskused, mida läheb alati vaja: ajajuhtimine, koosolekute korraldamine, psühholoogia,» toob Valk välja. Samuti on suurenenud akadeemiliste töötajate hulk, keda huvitab parem õpetamine.

Sisekoolituste korraldajate jaoks on osalejate tagasiside oluline sisend, ent tegevuse korraldamisel lähtutakse veel rohkemgi sellest, kuhu ülikool liikuda soovib ning millised teemad on arengukavas esiplaanil.

Elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen viitab, et menukaks on kujunenud haridustehnoloogide eestvedamisel toimuv e-lõunate seminarisari uusimatest e-õppe tehnoloogiatest ja metoodikatest. Sel kevadsemestril korraldatakse seminare koostöös haridusteaduste instituudiga.

Ristolaineni sõnul on õppetööst rääkides suur huvi MOOC-ide (Massive Open Online Course – toim.) vastu. Praegu töötataksegi ülikoolis välja koolitust, kuidas MOOC-e luua ja läbi viia ning millistele tingimustele üks tõeliselt heal tasemel MOOC vastama peab.

«Paljud seminarid ja teabetunnid tekivadki vajadusest. Ühest küljest tahetakse loomulikult parandada oma üldpädevusi või õpetamisoskust, aga et eluga kaasas käia ja oma tööd hästi teha, tuleb end kursis hoida ka pidevalt muutuvate seaduste ja korraldustega,» ütleb Ristolainen.

Juhi sada ülesannet

Paratamatult ei saa ülikoolis üle ega ümber ka juhtimise teemast. Juhtimis- ja struktuurireform tõi kaasa mitmeid muutusi nii üksuste arvus kui ka ülesannetes. Ülikoolis on sadu inimesi, kes ei vastuta ainult enda, vaid ka meeskonnatöö tulemuste eest. Paljud neist tegutsevad juhina lisaülesande korras ja peavad oskama lisaks oma tööülesannetele ka meeskonda juhtida, motivatsiooni üleval hoida, eelarvet teha jpm.

«See, kes vastutab inimese arendamise eest, on ka natuke filosoofiline küsimus. Juht ei saa oma töötajate eest mõelda, aga ta peaks olema võimeline looma toetava ja julgustava keskkonna, kus ka tema alluvad enda arendamisele rohkem mõtleksid,» räägib Valk.

Ülikooli tervikuna vaadates peavad sisekoolitused toetama nii õpetamist, teadustööd kui ka juhtimist. Praegu on TÜ tugiüksustes umbes 50 spetsialisti või peaspetsialisti, kes on läbinud sisekoolituse väljaõppe programmi, et oma pädevusalal teabeseminare või tugiõpet pakkuda.

Sisekoolitussüsteemi põhikoordinaator on personaliosakond, kes teeb tihedat koostööd elukestva õppe keskuse, teadus- ja arendusosakonna ning teiste ülikooli üksustega. Sageli kasutatakse koolituste tegemisel ka välispartnerite abi.

Personaliosakonna üks eesmärke on tervikpilti vaadates luua ja korrastada tööalast arengut toetav tugisüsteem ning pakkuda sobivaid täiendusvõimalusi erinevate tööde tegijatele ülikoolis.

«Püüame koolitusi andma valida inimesed, kes koostavad oma programmi sihtrühmast lähtuvalt, räägivad asjalikku ja sisukat juttu, ning pakuvad asjakohast ja head materjali veenvas esituses,» toob Valk välja hea koolitaja omadused.

Ülikooli töötajatest sisekoolitajatele korraldatakse iga kahe aasta tagant põhjalikum ühe-kahe päeva pikkune väljaõpe, igal aastal toimub ka paar täienduskoolitust, mis aitavad meie koolitajatel heas vormis püsida.

Elukestva õppe keskuse koordinaator Ene Voolaid täpsustab, et õppejõudude koolitajatel on enamasti täiskasvanute koolitaja kutseoskus. Õpetamisoskuste arendamisel on oluline just see, mida kolleegidel üksteisele õpetada on

«Õpetamisoskuste kursuste puhul peame tähtsaks mitte niivõrd teabe kiiret edasiandmist kui arutelu ja süvenemist. Seetõttu kestavad need koolitused sageli terve semestri ja koosnevad paljudest eri osadest,» lisab Voolaid.

Koolitus kui teabekanal

Üks tegusamaid sisekoolitajaid ülikoolis on viimastel aastatel olnud teadus- ja arendusosakond (TAO), mis pälvis väljapaistva sisekoolituse edendaja tunnustuse. Möödunud aastal korraldasid osakonna töötajad ümmarguselt 40 sisekoolitust. Peamiselt oli tegu teabetundidega, millest kümme olid ingliskeelsed, et paremini ka välistöötajateni jõuda.

TAO turundus- ja kommunikatsioonieksperdi Aitel Käpa sõnul on sisekoolitused tõhus vahend ülikooli töötajatele üldiste teadmiste ja arusaamade edasi andmisel. On suur vahe, kas vastata mingit teavet puudutavatele samalaadsetele küsimustele igale küsijale eraldi või pidada mõned teabetunnid, kus kõik küsimused korraga vastatud saavad.

«Teine põhjus, miks me sisekoolitusi teeme, on müütide kummutamine. Kui suhelda ainult e-kirja või telefoni teel, võivad sinu kohta levima hakata mingid naljakad müüdid. Kui on aga näha, et suheldakse päris inimesega, aitab see enda ja teiste rolli ülikoolis paremini mõtestada. Samuti muutub käsitletav teema omasemaks, sest näed, et asja taga on tegelikud inimesed,» jutustab Käpp.

Osakonna juhataja Indrek Ots tõdeb, et teabeseminaride sarja vorm on tõepoolest hästi tööle läinud.

«Leidsime, et süsteemset seminarisarja on ülikooli liikmetele teadvustada oluliselt lihtsam kui üritada üksikutele teabetundidele kuulajaid kohale meelitada. Info levitamiseks kasutasime ülikooli koolituskalendrit. Edaspidi võiks seal olla teabeseminaridele eraldi alajaotus.»

Praegu on kalendris töötajate ametialaste oskuste parandamiseks mõeldud koolitused, info levitamiseks mõeldud teabeseminarid ja muud koolitused läbisegi.

Teabeseminaride edu üks põhjus võib olla see, et kõik TAO töötajad peavad arvestama kohustusega oma tööd selgitada. «Kõigil meie töötajatel on tööülesannetes kirjas oma tööga seotud teabe levitamine ülikooli liikmetele. See on meie töö iseenesestmõistetav osa,» ütleb ta.

Ots pakub välja, et tegelikult võiks TAO teabeseminaride sari olla laiem ja hõlmata ka teisi tugiüksuseid. Näiteks teadusprojektide juhtimine on keeruline ja seal on mitmeid tahke, mida oskaksid kõige paremini lahti seletada rahandus-, personali- või kinnisvaraosakond. Samuti on seal ka mitmeid õiguslikke küsimusi.

Selliste teemadega tegelema peavad töötajad eelistaksid saada kogu teabe ühest kohast, mitte eraldi kontakte otsida.

Mitmed sisekoolitusteemad peaksid Otsa arvates olema ka ülikooli õppekavades. Meeskonnatöö oskused, ettevõtlus ja intellektuaalomandi teemad võiksid olla tänapäevase ülikoolihariduse lahutamatu osa.

Selgem pilt ülikoolist

Koolitajad toovad välja, et sisekoolitustest pole kasu mitte ainult igapäevatöös, vaid ka ülikooli terviklikult tajumises. Kui puutuda rohkem kokku teiste üksuste töötajatega, tekib parem arusaam, kui suur Tartu ülikool tegelikult on ja mis tööd mujal tehakse.

Möödunud aastal oli sisekoolituste teemade valikul esiplaanil TÜ uuest põhikirjast tulenevate struktuurimuudatuste edukaks elluviimiseks vajalik näiteks töökorralduse ja töösuhetega seonduv, konfliktijuhtimine, raskete vestluste pidamine, rahaliste vahendite juhtimine jm.

Tänavu on Raivo Valgu sõnul suured märksõnad juhtimine ja rahvusvaheline kvaliteet, sealhulgas keeleõpe ja välistöötajate kohanemine. Samuti võiksid kõik tugiüksused välja mõelda, milliseid TAO süsteemsusega samal tasemel koolitusi nad teistele ülikooli töötajatele pakkuda saaksid. Ettevalmistusi tehes tuleks lähtuda nii ülikooli arengueesmärkidest kui ka mõelda sellele, mida teadlased või õppejõud vajavad.

«Praegu on ülikoolis üldine suund kirja panna head tavad ja nõuded. See on abiks ka koolituste sisuloomel ja heade meetodite valikul, ehk saame pakkuda programme, mis aitavad püsida oma rollis heal tasemel,» seletab Valk.

Personaliosakond on algatanud ka juhtimiskultuuri edendava sise-coach’ide väljaõppeprogrammi. Jaanipäevaks peaks ülikool sealt saama 16 uut nn arengupartnerit, kes oskavad kolleege ametialaste murede lahendamises nõustada ja suunata õigeid küsimusi ning lahendusi leidma.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

sisekoolitused