Möödunud aasta oktoobris moodustas senat komisjoni Tartu Ülikooli uue põhikirja väljatöötamiseks.

Komisjon, mille liikmete hulka kuuluvad nõukogu, senati, valitsuse, üliõpilaste ja kogu ülikoolipere esindajad, on mitme kuu jooksul läbi vaielnud teemad, mis tuleks määratleda uues põhikirjas. Selgem vastutus, juhtide kohustuste ja õiguste tasakaal, juhtimise ja struktuuri toetus akadeemilise kogukonna eneseteostusele, suurem kaasatus, valdkondlik lähenemine ja tasakaalustatud areng on märksõnad, mis iseloomustavad läbiarutatud põhimõtteid.

Märtsis esitas komisjon rektorile uue põhikirja koostamise lähteseisukohad. Ettepanekuid arutati valitsuse ja senati istungil. Lisaks toimusid mõttevahetused dekaanide, teaduskondade nõukogude liikmete ja üliõpilasesindusega. Paljud küsimused vajavad veel edasist diskussiooni, kuid praegu on komisjoni ettepanek teha olemasolevasse põhikirja kolm muudatust, milles Tartu ülikooli liikmete vahel suuri erimeelsusi ei ole ning mille kiire jõustumine aitaks kaasa ülikooli kui terviku edasisele arengule: taasluua ülikoolis valdkond kui koordineerimistasand, täpsustada, kuidas valitakse ülikooli nõukogu ülikoolipoolsed liikmed ning täpsustada, kuidas valitakse rektor.

Senatis toimunud arutelul kiideti heaks valdkondade taastamine ja sellise lähenemise vajalikkus, kuna see võimaldab lihtsamalt kohanduda ühiskonna muutunud vajaduste ja riigi ootustega.

Struktuuriüksused võivad ise teha ettepaneku, millisesse valdkonda nad soovivad ülikoolis kuuluda, aga senat kui kõrgeim akadeemiline kogu peab neid ettepanekuid aktsepteerima. Valdkonnal on nõukogu, mille koosseisu kuuluvad valdkonda kuuluvate teaduskondade dekaanid ja teaduskonnaväliste asutuste direktorid, teised valdkonda kuuluvate struktuuriüksuste esindajad ja üliõpilaste esindajad.

Valdkonna peamised sisulised funktsioonid oleksid valdkondlike prioriteetide määratlemine õppe- ja teadustöös, õppekvaliteedi tagamine, seisukoha võtmine õppekavade avamise ja sulgemise ning professuuride ja juhtivteadurite kohtade avamise osas. Kõik need kohustused ja õigused usaldatakse valdkonna nõukogule. Kui varem määras üliõpilaste arvu õppekavadel riiklik koolitustellimus, siis nüüd peame õppekohtade jaotamise valikud tegema ülikoolis. Parimate otsuste tegemiseks on vaja valdkondlikku ettepanekut nii nõukogule, senatile kui ka rektoraadile.

Teine ettepanek on seotud ülikooli kõige kõrgema otsustuskogu, ülikooli nõukogu ülikoolipoolsete liikmetega. Nõukogu liikmed esindavad ülikooli kui terviku huvi, samas on selle koosseisus oluline valdkondlik pädevus. Viis ülikooli liiget määrab senat. Iga valdkonna nõukogu esitab ühe kandidaadi, kes peab saama toetuse lisaks veel vähemalt ühe valdkonna nõukogult. See ettepanek aitab kaasa üleülikoolilise arutelu tekkimisele ja kokkulepete sõlmimisele ning annab valdkondadele võrdse õiguse kaasa rääkida ülikooli nõukogu liikmete määramisel. Viienda ülikooli kandidaadi esitab senatile rektor. Rektor on oma ettepaneku tegemisel vaba, tal on võimalus tuua kandidaat akadeemilisest struktuurist, ülikooli tugistruktuurist, üliõpilaste hulgast või väljastpoolt ülikooli, sealjuures ei pea piirduma ainult Eestiga. Rektor võib soovitada Tartu ülikooli nõukogu koosseisu ka väärika välisliikme mõnest teisest riigist.

Kolmas ettepanek puudutab rektori valimise korda. Praegune ülikooli põhikiri sätestab rektori valimiskogu koosseisu, kuhu kuuluvad nõukogu, senati ja kõikide teaduskondade nõukogude liikmed, korralised professorid ja juhtivteadurid, kuid rektori valimistel ei ole esindatud kolledžite ega teaduskonnaväliste teadus- ja arendusasutuste töötajad. Analüüsides viimast rektori valmiskogu koosseisu, ei olnud valdkondlik esindatus tasakaalus: realia et naturalia 33,1%, socialia 22,1%, medicina 21,6% ja humaniora 20,7%. Üliõpilaste esindatus valimiskogus oli alla 15%, samas teaduskondade nõukogudes on üliõpilaste osakaal vastavalt põhikirjale 20%.

Rektori valijatest enamiku moodustasid professorid ja juhtivteadurid, kelle osakaal valijaskonnast oli 56% (realia et naturalia valdkonnas 66%), teiste akadeemiliste töötajate esindatus valimiskogus oli alla 30%. Meie lähinaabrite juures Skandinaavia ülikoolides, kelle parimaid tavasid püüame rakendada, jälgitakse väga, et rektori valimisel oleks tagatud kogu akadeemilise pere, sh tugiüksuste töötajaskonna proportsionaalne esindatus.

Põhikirja komisjon teeb ettepaneku, et rektori valib 65-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli nõukogu ja senati liikmed ning 32 valijameest, kes on valitud proportsionaalselt neljast valdkonnast. Iga valdkonna õppejõud ja teadustöötajad valiksid endi hulgast kuus valijameest ning iga valdkonna üliõpilased endi hulgast kaks valijameest. See tagaks üliõpilaste 20%-lise esindatuse rektori valimiskogus sarnaselt teistele Eesti ülikoolidele ning suurendaks nooremate akadeemiliste töötajate kaasatust. Tasakaalus oleksid valdkondlikud proportsioonid, mis vastab akadeemilise demokraatia põhimõtetele. Muudatus annab suurema kaalu ka nõukogu ja senati liikmete häälele. Kui eelmistel rektori valimistel moodustasid senati ja nõukogu liikmed ainult 9,5% kogu valimiskogust, siis ettepanek tagaks senati ja nõukogu liikmetele 50% + 1 häältest, mis on paremas kooskõlas nende otsustuskogude rolliga ülikooli juhtimisel.

Põhikirja komisjoni ettepanek on nimetatud kolm muudatust vastu võtta ja jõustada selle aasta septembris. Samas jätkab komisjon töötamist nende teemadega, mis vajavad suuremat ülikoolisisest mõttevahetust. Kaasates aruteludesse kõiki ülikooli liikmeid, töötame edasi uue põhikirja kavandiga, eesmärgiga jõustada uus põhikiri 1. jaanuaril 2015.