TÜ rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter peab oma inauguratsiooniloengu „Tootlikkuse tegurid: mis eristab edukaid ettevõtteid ülejäänutest?“ 22. oktoobril kell 16.15 ülikooli aulas.
FOTO: erakogu

Mis eristab edukaid ettevõtteid ülejäänutest?

Inauguratsioon

Hoolimata tehnoloogia kiirest arengust ja suurtest ootustest selle soodsa mõju suhtes on tootlikkuse pikaajaline kasv arenenud riikides aeglustunud. See järeldus ei kehti aga kõigi ettevõtete kohta ühtmoodi. Kiiresti kasvanud väheste tippettevõtete (innovatsiooniliidrite) ja nende järel tulevate ettevõtete vahel on tootlikkuse lõhe tublisti suurenenud.

Loengus käsitleb Priit Vahter Euroopa ettevõtete andmetele tuginevate mikroökonomeetriliste uuringute põhjal valikut keskseid tegureid, mis eristavad tootlikkuse ja innovatsiooni liidreid ülejäänud ettevõtetest ning piiravad uue teadmuse edukat rakendamist mahajääjate seas. Miks ei vii ainuüksi tehnoloogiline innovatsioon tihti tootlikkuse kiire kasvuni? Miks võtab tehnoloogiliste uuenduste mõju avaldumine aega? Milliseid muid tegureid on ettevõtte tasandil selle mõju jaoks veel vaja? Millist rolli mängivad siin organisatsiooniline innovatsioon ning ettevõtete võime õppida välistest teadmusallikatest ja enda kogemustest? Kas ja kuidas avaldub ettevõtetes erisuguste tootlikkuse kasvu või innovatsiooni soodustavate tegurite koosmõju (komplementaarsus)?

Priit Vahter lõpetas 2001. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja kaitses 2004. aastal samas teadusmagistri kraadi. Doktorikraadi kaitses ta 2010. aastal Suurbritannias Nottinghami Ülikooli majandusteaduskonnas. Pärast seda on ta töötanud teaduri ja vanemteadurina Tartu Ülikoolis ning teadurina Suurbritannias Birminghami Ülikoolis ja kaasprofessorina Warwicki Ülikoolis. Alates 2019. aastast on Priit Vahter Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor ning rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja.

Priit Vahteri kesksed uurimisteemad on ettevõtete tegevustulemuste ja innovatsiooni tegurid ning ettevõtete rahvusvahelistumine. Tema uurimishuve ühendav katusteema on rakenduslik mikroökonoomika. Viimasel paaril aastal on ta uurinud ka tööturuga seotud küsimusi, näiteks seda, kuidas ettevõtete rahvusvahelistumine ja muud ettevõtte tasandi tegurid mõjutavad meeste ja naiste palgalõhet. Ta on avaldanud üle 60 teadustöö, sealhulgas innovatsiooniuuringute valdkonna tippajakirjas Research Policy.

Jaga artiklit