Praeguseks on TÜ osalusega projektide kogumaht ligikaudu 6,5 miljonit eurot. Üks käsilolevatest projektidest on reoveeseire uuring.
FOTO: Veljo Kisand

Koroonaviirus kannustab teadlasi andma endast kõik

Aktuaalne

Koroonaviiruse levik võib inimesi küll füüsiliselt lahutada, kuid teadlastevaheline ideevahetus on tihedam kui varem – olukorra lahendamiseks tehakse tööd olenemata nädalapäevast või kellaajast, sõnas valitsuse juures tegutseva teadusnõukoja juht, TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Alates kevadest, kui SARS-CoV-2 levik lääneriikides päevakorda tõusis, on teadlased üle maailma võtnud luubi alla kõikvõimalikud viirusega seotud küsimused. Irja Lutsari sõnutsi ilmub koroonaviirust käsitlevaid teadusartikleid praegu sedavõrd palju, et kõiki lugeda ei jõua. „Keegi on öelnud, et on ka publitseerimise pandeemia,“ märkis ta. Enda kursishoidmiseks on ta teiste teadusnõukoja liikmetega teinud kokkuleppe, et iga liige hoiab silma peal oma erialaga seotud artiklitel – on ju teadmised need, mis võiksid aidata koroonakriisi lahendada. 

Kvantiteet ei tähenda alati kvaliteeti, kuid Eesti teadlasedki pole jäänud koroonaviiruse iseeneslikku kadumist ootama. Kui avada kas või TÜ kodulehele loodud eraldi rubriik, kuhu koondatakse uudiseid ja andmeid COVID-19-ga seotud uuringute kohta, võtab projektinimekirjade hulk silme eest kirjuks. 

Grandikeskuse juhataja Taivo Raud andis mõista, et TÜ uurijate juba alustatud projektid on vaid jäämäe tipp kõikidest ideedest, mida teadlased on koroonakriisi lahendamiseks välja pakkunud ning millele on otsitud rahastust ja tuge nii Eestist kui ka mujalt Euroopast. Ideede elluviimiseks vajalikust toetusest ühe osa on teadlased saanud võimukandjatelt. Nimelt on teadusprorektor Kristjan Vassili sõnutsi Vabariigi Valitsus suunanud COVID-iga seotud uuringutele 9 miljonit eurot. Selle summa suurust ilmestab tõsiasi, et tervele teadussektorile kokku eraldatakse circa 200 miljonit eurot aastas. Seega on koroonaviirusega seotud uuringuteks määratud raha teadlastele suur tugi, mis võimaldab pakkuda infot ja ideid, et aidata riigil pandeemiast võimalikult edukalt üle saada.

Kuigi sotsiaalminister Tanel Kiik on Universitas Tartuensisele öelnud, et koroonaviiruse mõistmiseks paluti ekspertidelt abi juba aasta alguses, esitasid võimukandjatele ettepanekuid uuringute tegemiseks ka teadlased oma algatusel. Kuna pakkumisi oli palju, koondas Kristjan Vassil ideed kokku ja märtsi keskel edastas ülikool valitsusele konkreetse tervikpakkumuse. „Kui see kriis puhkes, võttis ülikool aktiivse hoiaku, et me ei vaata toimuvat lihtsalt pealt. Ülikool läks riigile appi,“ lisas Taivo Raud. Alguses pakuti abi näiteks proovide analüüsimisel, aga ka viirusega seotud andmete kogumisel, haldamisel ja analüüsimisel. 

Kõnekas reovesi

Kõiki ettepanekuid pole vastu võetud – näiteks polnud riigil kevadel tarvis kasutada ülikooli pakutud võimalust uurida osa koroonaviiruse proove ülikooli laborites. Hulk projekte on aga tänu kiirele toetuse andmisele töös. Teiste seas äratab praegu tähelepanu antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni juhitav reoveeseireuuring, mille tarbeks on Vassili sõnutsi eraldatud 868 000 eurot.

Tenson rääkis, et reoveeseireuuringuks andis tõuke tema varasem töö antibiootikumide resistentsuse uurimisel, mille käigus on luubi alla võetud reoveepuhasteid läbivad ravimijäägid. Lisaks innustas reoveeseirega katsetama kevadine info Hollandi teadlastelt, kes avastasid, et reovees võib märgata koroonaviiruse jälgi juba enne viiruse olemasolu tuvastamist mingis kindlas piirkonnas. „Siis tekkiski mõte, et võiks Eestis ka proovida,“ sõnas Tenson ja lisas, et idee sündis tegelikult kahasse Keskkonnaministeeriumi veeosakonnaga.

Antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson juhib reoveeseireuuringut.

Esimesed reoveeproovid võeti Eestis aprillis, kuid veel septembri keskpaigaski täpsustati koostöös teiste osalistega meetodeid. Seepärast ei soostunud Tenson ka intervjuu ajal uuringu tulemusi lähemalt tutvustama. „Praegu kasutame saadud tulemusi teisi meetmeid täiendava infona, mis võimaldab viiruse ohjeldamiseks vajalikke abinõusid täpsemalt suunata. Konkreetsetele nakkuskolletele viidata võib olla praegu liiga ennatlik ja tekitada tarbetut muret,“ viitas ta juhtumile, kui majandus- ja taristuminister Taavi Aas manitses Haapsalu ja Viljandi elanikke ettevaatlikkusele, öeldes, et varajased reoveeseire andmed näitasid neis paigus koroonaviiruse levikut.

„Ütleme nii, et minu jaoks on seire käivitunud ootamatult hästi. Meie leiud kattuvad Terviseameti teabega – seal, kus on koroonaviirus tuvastatud, sealt leiame seda ka reovees. Samas tuvastame ka selliseid märke, mida ei oska oodata – märke, mis viitavad viiruse varjatud levikule,“ avaldas Tenson. „Leidudest räägime Terviseametile ja nemad saavad selle põhjal oma ressursse suunata ja soovitada teatud piirkondades testimist suurendada.“ Ta lisas, et tulemustest teavitatakse ka teiste TÜ seireuuringutega tegelevaid teadlasi, kel võiks sellest infost abi olla – nii saavad näiteks koroonaviiruse levimust uurivad teadlased võtta luubi alla piirkondi, kus viirus võiks levida. 

Kuid nagu öeldud, polnud uuringumeetod intervjuu tegemise ajal veel täielikult valmis. Septembri keskpaigas oli Tensoni meeskonnani jõudnud proove 20 reoveepuhastusjaamast, kuid ta kirjeldas, et siht on koguda võimaluse ja vajaduse korral proove ka eri piirkondade, linnaosade ja asutuste kaupa. „Näiteks saime kevadise Kuressaare puhangu ajal jälgida hästi sealsete nakatunute dünaamikat. Samuti nägime hästi Tartu ööklubide kolletega seotud protsesse augustis,“ tõi Tenson näiteid tehtud katsetest.

Veel loodab Tenson, et aja jooksul on võimalik luua meetod, mis mitte ainult ei tuvastaks koroonaviiruse leviku olemasolu, vaid võimaldaks ka mõista, kui palju on piirkonnas nakatunuid.

Seire ja tegelik seis

Kuna reoveeseire räägib võimalikest nakatunutest üle Eesti, on uuringu tulemustest kasu ka teistele koroonaviiruse levikut uurivatele teadlastele. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juht Ruth Kalda veab eest koroonaviiruse levimuse uuringut „COVID-19 aktiivne seire“, mille eesmärk on selgitada välja viiruse tegelik levik ja epideemia kulg. 

Selle käigus tehakse koostööd uuringufirmaga Kantar Emor ja meditsiinilaboriga Synlab. Juhuvalimisse sattunud inimestele saadetakse osalemiskutse, misjärel tuleb neil nõustumise korral täita oma tervise kohta ankeet ja anda koroonaviiruse proov. 

„Saame oma uuringuga näidata seda, mida Terviseameti andmed ei näita,“ selgitas Ruth Kalda. „Me suuname proove andma kõiki inimesi – ka neid, kes ei tunne end haigena. Vaatame tegelikku seisu – kui palju on terveid, kui palju haigeid –, aga ka seda, kui palju on terveid, kes kannavad haigust edasi. Tavapärastes uuringutes see välja ju ei tule.“ 

Kuigi esiti tehti Kalda sõnutsi valitsusele ettepanek, et koroonaviiruse levikut uuritaks sel moel nii üle Eesti kui ka piirkonniti, siis kevadel piirkondlikeks uuringuteks siiski vajadust ei tekkinud. Piirkondlikke uuringuid on tehtud sügisel Ida-Virumaal ja Harjumaal, kus viirus on silmapaistvalt levinud. Ühes uuringulaines on eesmärk küsitleda ja testida 2400 inimest. „Kindlale piirkonnale keskendumine võimaldab testida seal suure hulga inimesi ja selgitada välja viiruse levimus selles piirkonnas. Muidu jagaksime selle 2400 Eesti peale ära ja saaksime öelda üle-eestilise levimuse. Piirkondlik uuring on palju täpsem ja annab olukorra kohta adekvaatsemat infot,“ lausus Kalda.

Ühe sellise uuringulaine maksumus on Kalda sõnutsi umbes 221 000 eurot. Hinnast hoolimata on uuring andnud aga riigile olulist teavet. Kalda sõnutsi oli andmetest konkreetne abi näiteks suvel, kui kaaluti piirangute leevendamist.

Niisamuti annavad uuringu tulemused aimuse sellest, kelle seas viirus levib. Kalda kirjeldas, et kevadega võrreldes näitavad sügisesed uuringud, et haigestunute seas on veidi rohkem noori, kel on pigem kerged haigusnähud või pole neid üldse. 

Koroonaviiruse levimuse uuringuid tasub Kalda hinnangul kindlasti jätkata. „Ma arvan, et need aitavad mõista, kas on vaja üleriigilisi piiranguid või mitte.“

Teadlastest nõuandjad

Meditsiiniteadlaste sõnumeid vahendab valitsusele ka kuueliikmeline teadusnõukoda, kuhu kuuluvad peale selle juhi Irja Lutsari TÜ matemaatilise statistika professor Krista Fischer, TÜ kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla, TÜ rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits, TÜ kirurgiliste haiguste professor ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Peep Talving ning Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel.

Irja Lutsar ütles, et nõukojas osalemise ettepaneku tegi talle Jüri Ratas. „Sotsiaalministeerium palus, et ma räägiksin ühel valitsuse istungil koroonaepideemiast üldisemalt. Ettekande lõpus tegi peaminister mulle selle ettepaneku,“ meenutas ta. Lutsar jätkas, et esiti ei teadnud ei tema ega ka peaminister, milline roll võiks nõukojal olla. „Aga sellest sain ma küll väga hästi aru, et valitsus ja nõukoda peavad hakkama koostööd tegema ja see on nüüd meie asi selle koroonaviirusega toime tulla.“

Lutsar luges kokku, et septembri lõpuks oli ta valitsuse ees sõna võtnud juba üle 20 korral. „Me oleme ikka väga paljude arutelude juures olnud. Need arutelud on tulnud niimoodi, nagu epideemia on kulgenud. Riigi esimese kinnipaneku ajal teadusnõukoda veel ei olnud ja neis otsustes me ei osalenud, aga teiste, märtsi lõpu piirangute juures olime küll väga tugevalt. Nende kehtestamise otsus ei tulnud kergelt valitsusele ega ka teadusnõukojale ja oli vaja kompromisse leida.“ 

Teadlased on avaldanud soovi aidata riiki ka tulevikus. ILLUSTRATSIOON: Pixabay.com

Üheks keerukaimaks ülesandeks nimetas Lutsar mõelda otsuste tagajärgedele – sellele, milline mõju on ühel või teisel piirangul. „Otsused selle kohta, mis see õige on, ei tule kergelt ja ega me ole selgeltnägijate koda. Väga paljudes asjades ei ole teised riigidki nii- või teistmoodi teinud. Võib-olla nüüd on natuke kergem – vähemalt üks riik, Rootsi, läks teist teed ning me näeme, millised on nende lähenemise plussid ja miinused.“

Valitsuse liikmetega toimuvate arutelude kohta kommenteeris Lutsar, et nõukoja liikmete ülesanne on selgitada teaduslikke seisukohti. „Ja valitsuse liikmetel on ühiskondlik või poliitiline tunnetus kahtlemata parem kui teadusnõukojal. Eks need on olnud ühised arutelud – kindlasti me ei ole oma mõtteid valitsusele peale surunud. Meie teeme ettepanekuid, aga valitsus otsuseid.“

Lutsari sõnutsi pole tunda, nagu riigivalitsejad teadlasi ei usaldaks. „Mõni kord on tehtud otsuseid, mida teadusnõukoda ei ole soovitanud. Neist otsustest ei saa alati aru, näiteks on ilmselt kõigil teada otselendude asi – kaks nädalat lendasime Rootsi, siis katkestati jälle ära. Sel ei olnud teaduslikku alust. Sellel on mingi muu alus, aga ma ei tea, mis see alus on.“

Kibelevad avastama

Universitas Tartuensisega rääkinud teadlastelt jäi kõlama soov aidata riiki probleemide lahendamisel ka tulevikus. Ühiskonnas toimuva teemal kaasa mõtlemine ja võimukandjatega koostöövõimaluste otsimine on teadusprorektor Kristjan Vassili sõnutsi üks ülikooli olemasolu peamistest põhjustest. „Meil on ühiskonna ees tugev mandaat ja kohustus, et neist teadmistest, mis on ülikooli seinte vahel avaliku raha eest tekitatud, oleks ka avalikkusele kasu.“

Seda, kuidas paljud ülikooli teadlased on juba viirusepuhangu algusest peale töötanud ööd ja päevad lahenduste leidmise nimel, tihti isegi teadmata, kas nende projekte rahastatakse, tõi esile mitu intervjueeritut. „Tahaksin rõhutada ennekõike seda, et olen väga paljude inimeste käest küsinud nõu ja abi ning mitte ükski ei ole öelnud „ei“ või et on laupäeva õhtu või pühapäeva hommik ja ta täna puhkab. See, millise pühendumusega Tartu Ülikooli teadlased asjaga tegelevad, on olnud minu jaoks täiesti uskumatu,“ sõnas Irja Lutsar.

Samas arvavad ülikooli esindajad, et juba sissetöötatud uuringutega jätkamise võiksid oma õlule võtta teised asjaomased riigiasutused. „Ülikooli teadlased ei pea tegelema rutiinsete seiretega, mis võivad olla tasuvad või olulised, kuid mis on triviaalsed. Meie mandaat on uue teadmise loomine,“ kommenteeris Kristjan Vassil, kes peab tähtsaks, et niipea kui uuringu meetod ja süsteem on valmis, oleks mõistlik lasta teadlastel keskenduda uute teadmiste avastamisele. On ehk võimukandjatega juttu olnud sellestki, et edaspidi koostööd teha? „Eks see on nii, et kui sa tuletõrjevoolikust vett jood, siis sa ei mõtle selle peale, et tulevikus tahaks võib-olla ka mustikakisselli, aga mitte surve all olevat vett. Me pole nende aruteludeni jõudnud, sest meil on vaja praegused asjad töösse saada,“ vastas Vassil.

29. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2021. aasta riigieelarve eelnõu, kus on nähtud ette rahastus koroonaviirusega seotud seireuuringute jätkumiseks ka 2021. aastal.


Koroonaviirus on tugevdanud koostööd Terviseametiga

Terviseameti meediasuhete spetsialisti Merilin Verniku sõnutsi on koroonaviiruse levikuga seotud projektid koostööd Tartu Ülikooli teadlastega suurendanud. „Terviseamet toetab Tartu Ülikooli andmetega. Näiteks teeb ülikool seireuuringut – see on meie arvates väga kasulik,“ ütles ta. Valitsuskomisjoni juurde moodustatud, teadlastest koosnev teadusnõukoda toetab Terviseametit omakorda näiteks siis, kui on tarvis eksperdinõuandeid. „Samuti on nad kaasatud Terviseameti staabitöösse,“ lisas Vernik.

Küsimusele võimaliku edaspidise koostöö kohta vastas Vernik, et võimalusi on, kuid kõik sõltub projektide rakendatavusest. „Loomulikult oleme avatud igasugusele koostööle, sest see on siiani Tartu Ülikooliga sujunud. Praeguses olukorras ei oska täpselt ennustada, kuidas uuringud hakkavad jagunema. Kõige olulisem ongi uuringute rakendamine päris elus.“

Maarit Stepanov

UT peatoimetaja

maarit.stepanov [at] ut.ee

Jaga artiklit