Õigusteaduskonna Tallinna osakond otsib uut ruumilahendust, sest praegune maja on kehvas seisus ega kõlba tänapäeva tingimustele vastavaks õppetööks enam kuigi hästi.

Praegu toimub õigusteadlaste õppetöö Tallinnas Kaarli puiestee 3 asuvas majas, mis kuulub Tartu Ülikoolile. Kantsler Kstina Vallimäe sõnul asuti ruumimurele lahendust otsima pea poolteist aastat tagasi. Maja elektrisüsteem on vana, korralikku ventilatsiooni ei ole, lisaks on hoones palju eri tasapindu, aga puudub lift, et tagada pääs majja ka liikumispiirangutega inimestele, kirjeldas Vallimäe.

Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter sõnas, et liftist tunnevad puudust ka vanemaealised õppejõud, kes ei jaksa enam trepist neljandale korrusele astuda. „Ja ka ratastoolis inimesel võiks tänapäeval ikka olla võimalik ülikoolis käia. Meil on aasta 2020, mitte 1995,“ lisas ta.

Üliõpilane Maarika Maripuu rääkis, et maja aknad on õhukesed ja soojustamata, mistõttu hakkab näiteks neljanda korruse loengusaalis kiiresti külm.

Ginter täiendas veel, et ventilatsioonisüsteemi puudumise tõttu muutuvad loengusaalid kiiresti umbseks. „Kui teed aknad lahti, siis on külm ja lärm, aga kui paned aknad kinni, siis on umbne ja palav,“ kirjeldas ta.

Remont on kallis

Ühe võimalusena kõigi nende probleemide lahendamiseks on kaalutud Kaarli puiestee maja rekonstrueerimist. Vallimäe sõnul peaks aga enne üle vaatama õigusteaduskonna ruumivajadused tervikuna, sest praeguse hoone juurdeehitusvõimalused on piiratud. Hoone asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsevööndis ja vaatekoridoris, mis tähendab, et juurdeehitise kavandamisel tuleb arvestada muu hulgas naaberhoonete kõrguse ja paiknemisega. Kõik uued tehnosüsteemid, sh ventilatsioon, tuleb suure tõenäosusega rajada hoone sees, kuid selle tagajärjel võib kahaneda kasulik pind, selgitas Vallimäe.

„Kaarli puiestee majaga on kaks peamist muret: esiteks oleks vaja suuremat pinda ja teiseks nüüdisaegseid tingimusi õppetööks. Neid korraga vanas majas lahendada on keeruline,“ sõnas ta.

Kui maja rekonstrueerida, tuleb välja vahetada katus ja elektrisüsteem ning paigaldada ventilatsioonisüsteem. Et see tähendaks väga suuri väljaminekuid, on mõistlikum otsustada üüripinna kasuks, sõnas sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Siiski ei ole Kaarli puiestee maja rekonstrueerimise mõttest veel loobutud. Vallimäe hinnangul peaks õigusteaduskond üle vaatama rahvarohkete loengute õppevormi ja kaaluma nende loengute kolimist veebi.

Foto2_varu (Andres Tennus).jpg

Kaarli pst 3 majas on kitsas ja kõik ruumid pole õppetööks parimad, nagu näiteks pildil olev L-kujuline loengusaal.

Ginter tõdes, et praegu on väga raske vastata, millised on õigusteadlaste õpperuumide vajadused, sest koroonaviiruse leviku tõttu toimub paljuski kaugõpe. Kas vajatakse suuri auditooriume, kus saab inimesi hästi hajutada, või hoopis väikseid ruume, kus oleks vähem rahvast koos; kas auditooriume on üldse vaja või läheb kogu õppetöö ühel hetkel taas veebi – on palju lahtisi küsimusi, mistõttu kinnisvaraotsuseid ongi Ginteri sõnul praegu keeruline teha.

Koroonaajal on kitsas

Koroonaajal on Kaarli puiestee majas Ginteri sõnul veel keerulisem õppetööd teha, sest lisandunud on inimeste hajutamise vajadus. Maarika Maripuu ütles, et kohati peab loengus hajutamisnõudest hoolimata kaasüliõpilastega ligistikku istuma.

Dekaan Eametsa sõnul on Tartu Ülikoolis olnud kaks juhtumit, kus rahvarohkes loengus on viibinud koroonaviiruse kandjad, kuid õnneks teised üliõpilased viirusega ei nakatunud. „Tuleb ilmselt uskuda meie teadlasi, kes ütlevad, et see on pigem pidude haigus, aga võib-olla oli see lihtsalt õnnelik juhus, et teised loengus ei nakatunud,“ sõnas ta.

Eamets lausus aga, et praegu ei ole kaalutud ajutisele pinnale kolimist või loengute viimist suurematesse auditooriumidesse, näiteks konverentsikeskustesse. Pigem järgitakse kõikidele ülikooli üksustele antud soovitust, et suure osalejate arvuga loengud tuleks pidada veebis.

Kasvatakse Tallinnas

„Väga paljud inimesed on sellesse majja armunud ja selle pärast väga mures: kas see parseldatakse maha või mis plaan on,“ rääkis Ginter. Ta lisas, et kui soovitakse üüripinnale kolida, siis sõlmitakse leping tõenäoliselt kümneks või rohkemaks aastaks, mistõttu peab otsus olema väga hästi läbi mõeldud.

Õigusteaduskonna Tallinna osakonna ruumilahendused peaksid olema kooskõlas nende loodava arengukavaga, sõnas kantsler Kstina Vallimäe. Õigusteaduskonna uus arengukava on alles koostamisel, praegune kehtib aastani 2022.

Uue arengukava visandi kohaselt töötatakse selle nimel, et üliõpilaste hulk kasvaks õigusteaduskonnas tulevikus pigem Tallinnas kui Tartus, eriti kui arvestada, et Tallinnas on ka tasuline ehk osakoormusega õpe, sõnas dekaan Eamets.

„Tallinnas on inimesed, töökohad ja raha. Seega pikemas plaanis peaks Tallinna ruumivajadus olema suurem kui praegu,“ lisas Eamets.

Niisiis käivadki läbirääkimised üüripinna leidmiseks, kuid konkreetsetest objektidest on veel vara rääkida, kinnitasid nii kantsler kui ka dekaan.

Üheks valikuks pakuti Tondil asuvaid kunagisi kasarmuhooneid, kuid neist õigusteaduskond loobus.

Ginter avaldas arvamust, et kesklinnast mujale minna oleks logistiliselt keeruline ja ka keskkonnavaenulik. Kesklinnast, kus paljud ­õppejõud ja ka tudengid kas advokaadibüroodes, kohtutes või mujal töötavad, on Tondile sõita raske, sest mugavat ja kiiret ühistranspordiühendust ei ole.

„Mõistan, et mõned tahaks näha eelkõige ilusat maja, aga tänapäeval tuleb mõelda ka keskkonnamõjule – kas paneme õppejõud autoga edasi-tagasi läbi ummikute rallima või leiame koha, kuhu pääseb kergesti ühissõidukitega ning kus on mugav lõunat söömas käia ja inimestega kohtuda,“ rääkis Ginter.

Eametsa sõnul tuleb üüripindade pakkumisi pidevalt juurde, sest äriruumide üüriturg on praegu Tallinnas väga ebakindel. Ülikooli eelis on aga see, et ta on pikaajaline ja usaldusväärne üüriline.

Kui õnnestub sõlmida soodne tehing, plaanib ülikool koondada kogu oma tegevuse pealinnas ühte hoonesse. Seega ei otsita lahendust ainult õigusteaduskonnale, vaid kogu Tartu Ülikooli Tallinna esindusele, sõnas Eamets.

Niisiis ei ole praegu veel midagi konkreetset otsustatud, sest on neid, kes peavad oluliseks Kaarli pst 3 majja jäämist, kui ka neid, kes näevad parimat lahendust üüripinnale kolimises. Et praegune koroonaviiruse levikust tingitud olukord mõjutab nii kinnisvaraturgu kui ka igapäevaelu ja õppetöö korraldust, ei osanud ükski asjaosaline nimetada kindlat päeva, millal lõplik otsus langetatakse. Töö parima lahenduse leidmiseks aga käib.