Tartu Ülikoolil on olemas laborikompleks, kus saaks uurida ohtlikke patogeene, sealhulgas praegu maailmas palju pahandust tekitanud viirust SARS-CoV-2, kuid teadustegevuse alarahastuse tõttu ei ole see praegu töövalmis.

Jutt on kolmanda bioohutuse tasemega (ingl biosafety level 3, BSL-3) 215-ruutmeetrisest laborikompleksist, kus tohib uurida tervisele eriti ohtlikke patogeene. Uurija-professor Andres Merits toonitab, et laborikompleks on olemas ja töökorras, kuid hoonet ei ole statsionaarse aparatuuriga kunagi sisustatud. „Siin on olemas ohutuse tagamise süsteemid, näiteks autoklaav ja õhudušš, aga töö tegemiseks vajalik aparatuur puudub,“ lisab ta.

Mõnel korral on osa vajalikust aparatuurist BSL-3 laborisse toodud ülikooli teistest instituutidest, kuid seda on tehtud harva ja siis on uuritud väheohtlikke patogeene. „Nii oleme näinud, et sisuliselt on laborikompleks kasutamiseks valmis,“ sõnab Merits. Mujalt toodud aparatuuri kasutamine oli mõeldav siis, kui tehakse tööd patogeenidega, mis õhu kaudu ei levi. Näiteks on sellised putukatega levivad viirused. COVID-19 põhjustavat viirust uurides peab aga kogu kasutatav aparatuur olema paikne, s.t seda ei tohi pärast katseid ühest laborist teise viia.

Eestis on olemas veel paar BSL-3 laborit, kuid need on SARS-CoV-2 uurimiseks vajaliku aparatuuri jaoks lihtsalt liiga väikesed – sobiv seadmestik ei mahu tuppa ära. Seega ei ole Eestis sobilikku laborit, kus uurida koroonaviirust ja teha katseid sellevastaste vastaste antikehade, ravimite ja vaktsiini väljatöötamiseks. TÜ-l on olemas teoreetiline võimekus, kuid rahapuuduse tõttu ei ole see siiani reaalselt võimalik. „Me oleme püstihädas!“ ütleb Merits, lisades, et rakulise immunoloogia juhtivteaduril Kai Kisandil ja tema meeskonnal on näiteks soov vaadelda tervenenud patsientide vereseerumit, mida saaks hakata kasutama COVID-19 patsientide ravimiseks.

Kuid BSL-3 laborikompleksi ei ole tarvis ainult praegu, mil maailma on vallutanud korooniapandeemia. „See on üldise bioturvalisuse küsimus. On selge, et see valdkond pole pälvinud vajalikku tähelepanu. Oleme elanud õnnelikul ajal, mil pole olnud suuri epideemiaid ega pandeemiaid. Samas stiilis jätkata on lühinägelik. Et olukorda parandada, on tarvis sobivaid teaduslaboreid,“ räägib Merits.

Meritsa sõnul tunnevad Eesti ettevõtted ja erinevad teadusasutused samuti labori kasutamise vastu huvi: tahetakse katsetada ideid, et toota vaktsiine, filtreid, materjale jms. „See võib praegu olla ajutine ideedepuhang, aga tuleb mõista, et sellest viirusest jääb meile mälestus pikaks ajaks. See tähendab, et patogeeniuuringutes tullakse erinevate ideedega välja ka edaspidi välja ja neid soovitakse BSL-3 laborikompleksis katsetada,“ prognoosib professor.

Praeguse pandeemia tagajärjel hakatakse Meritsa arvates ilmselt rohkem tegema teadus- ja ka õppetööd erinevate patogeenidega ning bioohutusega. Et aga õpetada, peab õppejõududel olema reaalne laboris töötamise kogemus, mistõttu on toimiva BSL-3 laborikompleksi olemasolu ülikoolis kvaliteetse õppetöö seisukohalt väga oluline.

Ülikooli grandikeskuse juhataja Taivo Raud ütleb, et BSL-3 labor ei ole ainus näide, kus rahapuudusel on jäänud investeeringud tegemata või uued uurimissuunad avamata. Tema väitel pole harvad ka näited, kus projektirahastuse lõppemise tõttu on tulnud uurimisrühma koosseisu vähendada.

Kui erinevate laborite taristusse ja aparatuuri on investeeritud palju, siis suurem probleem on olnud teaduse põhirahastusega, millest makstakse teadlastele palka ja peetakse taristut ülal. „Kui see stagneerub, siis jääb ka taristusse ja aparatuuri tehtud investeeringute mõju tagasihoidlikuks,“ nendib Raud.

Lootustandev seis

Olukord BSL-3 labori kasutamata potentsiaaliga on aga nüüd kiiresti muutunud. Aprilli algul alustati labori kiire komplekteerimise ja kasutuselevõtmise plaaniga. Valitsusega peetakse läbirääkimisi, et eraldada vajalik rahasumma laborikompleksi sisustamiseks ning teadus- ja arendustöö alustamiseks. TÜ on toonitanud BSL-3 laborikompleksi vajalikkust pikas plaanis, mitte ainul koroonaviiruse uurimiseks.

TÜ meditsiiniteaduste valdkonna saadetud kirjas haridus- ja teadus- ning sotsiaalministrile on TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi nõukogu öelnud, et SARS-CoV-2 uurimiseks BSL-3 laboris tuleb lisaks aparatuuri soetamisele leida ja koolitada välja sobiv personal, teha viiruse uurimiseks riskianalüüs, töötada välja kvaliteeti ja ohutust tagav süsteem ning laborikompleksi järelevalve reglement.

Samas kirjas on lisatud, et SARS-CoV-2 uuringute ettevalmistamine ja elluviimine, samuti personalile palga maksmine on võimalik vaid juhul, kui on olemas raha. BSL-3 labori töö alustamine on võimalik, kui riik toetab seda piisavalt ja püsivalt rahaga. Veel tehakse kirjas ettepanek kujundada laborikompleks riigi bioohutuse süsteemi oluliseks osaks.

„Kui riik on seni pööranud suurt tähelepanu näiteks küberturvalisusele ja sõjalisele julgeolekule, siis bioturvalisuse vajadus sai selgeks praeguse pandeemia käigus,“ sõnab TÜ arendusprorektor Erik Puura.

Tänu professorite Irja Lutsari ja Andres Meritsa tegevusele jõudis teave rahastuse vajalikkusest valitsuseni, kes tegi seepeale ettepaneku eraldada lisaeelarvest neli miljonit eurot viirusepandeemiaga seotud projekti rahastamiseks. Puura sõnul on projekti üks osa BSL-3 labori kasutuselevõtt. Ülikooli töörühm, kuhu kuuluvad Mario Plaas, Andres Merits ja Allen Kaasik, koostavad praegu BSL-3 labori töö alustamiseks 1,55 miljoni euro suurust taotlust, mida hakkab loodetavasti rahastama Haridus- ja Teadusministeerium. Labori käikulaskmiseks kulub 12–18 kuud.