Matemaatikaõpetaja elukutse noori eriti ei köida. Seda muret aitabki «Kogenud kooli» lahendada.
FOTO: Pixabay.com

Ülikool saadab kogenud kooli

Aktuaalne

Sel õppeaastal algas Tartu Ülikoolis programm «Kogenud kooli», millega püütakse kaasa aidata sellele, et tulevikus jaguks üldhariduskoolides rohkem noori ja entusiastlikke reaalainete õpetajaid.

Mis leevendaks õpetajate puudust?

  • Kooli juhtkonnal tuleb mõista, et õpetaja töö on tervik ja kõik tööülesanded peavad mahtuma üldtööaja hulka. Noor õpetaja ei pruugi suure koormuse ja väheste kogemuste tõttu koolis vastu pidada.
  • Tuleks teha kohustuseks töötada pärast ülikooli lõpetamist üks aasta õpetajana, sest riik on kulutanud õpetamiseks raha.
  • Igale kooli tööle asunud õpetajale tuleb tagada mentor.
  • Õpetajakoolituses peaks olema praktikat praegusest rohkem ja praktika peaks olema pikem (üks kuu järjest, kõikide õpetajakohustustega).
  • Palk peab olema konkurentsivõimeline.
  • Meedia peaks kajastama õpetajatest positiivset, mitte negatiivset.
  • Ühiskonna suhtumine õpetajasse ja tema töösse peab muutuma.

Allikas: Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatus

Nagu teada, süveneb üldhariduskoolides loodus- ja reaalainete õpetajate puudus pidevalt. Ülikool soovib programmiga «Kogenud kooli» selle mure lahendamisele kaasa aidata.

2013. aasta rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS näitas, et Eesti paistab OECD riikide seas endiselt silma kui üks vanimate õpetajate ja suurima naisõpetajate osakaaluga riike. Eesti õpetajate keskmine vanus on 48 eluaastat ja tervelt 16% õpetajaskonnast on 60-aastased või vanemad.

Loodusteaduslike ainete õpetamisel ootab aga ees lausa kriitiline aeg, sest iga neljas füüsikaõpetaja ning iga viies keemia-, geograafia-, bioloogia- ja matemaatikaõpetaja on vanem kui 60 aastat. Kutsekoja 2018. aasta uuringust selgub, et igal aastal oleks iga matemaatika õpetamiseks jaoks vaja ligi 60 uut pedagoogi. Matemaatikat asub tavalisel aastal õpetama aga keskmiselt 13 ja loodusteadusi 18 uut õpetajat.

«Otsime üles need matemaatikud, keemikud, füüsikud, bioloogid ja geograafid, kes praegu koolis ei tööta, aga sobiksid sinna suurepäraselt,» selgitas TÜ haridusteaduste instituudi projektijuht Kiiri Toomberg uue programmi «Kogenud kooli» eesmärki.

Toombergi sõnul loodetakse selle programmi abil tuua koolidesse aõpetajaks kahesuguseid inimesi: esiteks neid, kellel on erialane pedagoogiline ettevalmistus, kuid kes ei ole varem või pikka aega õpetajana töötanud, ning teiseks neid, kellel on hea erialane töökogemus ja kes soovivad oma teadmisi klassi ees õpilastega jagada.

Projektijuhi sõnul ei pea pedagoogilise tausta puudumist pelgama – üldhariduskoolidega suheldes on selgunud, et see ei pruugigi nii tähtis olla. «Praegu on täiesti tavaline, kui õpetaja käib üldhariduskoolis õpetamise kõrvalt ülikoolis õpetajakutset omandamas,» lausus ta.

Õpe ja töö korraga

Seega eeldab programmis osalemine sisseastumist Tartu Ülikooli õpetajahariduse erialale. Tänavu võeti vastu need, kes soovivad saada matemaatikaõpetajaks. Kandideerimise eeldus oli, et varasemate õpingute käigus on läbitud vähemalt 60 ainepunkti ulatuses matemaatikaaineid.

Sisseastumiskonkursi edukalt läbinutele leitakse töökoht elukohajärgses üldhariduskoolis. Samal ajal algab ülikoolis ka sessioonõpe. Õppetöö toimub kaks korda kuus nädalavahetustel.

Värskeid õpetajaid toetavad juhendajad nii ülikoolis kui ka üldhariduskoolis. Programmis osalejatel on võimalik kandideerida ka stipendiumile, mis tagab õpingute ajaks täispalga ka siis, kui koolis töötatakse osakoormusega.

Toomberg märkis, et üldhariduskoolid on üldjuhul nõus maksma alustavale õpetajale palka teistega samas määras. Eeldatakse, et programmis osaleja ei saa töötada täiskoormusel, vaid tema koormus jääb umbes 0,8 koha juurde. Taotletav stipendium vastaks seega 0,2 koha tasule, et alustav õpetaja saaks täispalga suuruse summa.

Ettevõte pani õla alla

Ka ettevõte Playtech on programmi elluviimisele oma õla alla pannud. OÜ Playtech Estonia direktori Ivo Lasna sõnul otsustas Playtech programmi rahaliselt toetada seepärast, et reaalainete kaudu omandatavaid teadmisi läheb elus vaja.

Lasn ütles, et ka ta ise on saanud tugeva põhihariduse täiesti tavalisest Tartu koolist ja jäänud sellega väga rahule. Nüüd soovib ta, et järeltulevatel põlvedel oleks sama head võimalused. ««Kogenud kooli» on ka hästi läbi mõeldud projekt, mille taga on väga asjatundlikud inimesed,» tunnustas Lasn.

Tänavuste programmiga liitujate seas oli ka Raplas elav Annika Koitmäe-Pihl, kes õpetas varem Tallinna Tehnikakõrgkoolis materjaliteadust. Septembri algul astus ta Rapla Kesklinna Koolis tahvli ette matemaatikaõpetajana.

Võimalus töötada kodu lähedal

Mõte hakata üldhariduskooli matemaatikaõpetajaks oli tal juba ammu, aga otsuse tegemiseks andis tõuke lapse sünd ja soov rohkem aega kodus veeta. Rapla ja Tallinna vahet sõitmine võttis ka päris palju aega ning aeg muutus järjest väärtuslikumaks. Esialgu oli tal mõte minna Tallinna Ülikooli magistriõppesse, aga sel juhul oleksid õpingud kestnud kolm aastat. Nii valis ta hoopis poolteist aastat kestva programmi «Kogenud kooli».

2019. aasta kevadel võeti vastu 11 alustavat matemaatikaõpetajat. 2020. aasta kevadel oodatakse programmi kandideerima matemaatikuid ja füüsikuid, 2021. aastal võetakse vastu geograafia-, 2022. aastal keemia-, 2023. aastal bioloogia- ja 2024. aastal informaatikaõpetajad.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit