ILLUSTRATSIOON: Pixabay.com

Keeleuuring aitab tegevussuundi kavandada

Aktuaalne

Detsembri lõpul avalikustati Tartu Ülikooli töötajate keelehoiakute uuringu tulemuste kokkuvõte. Uuringutulemused on üks lähtekohti, mis aitab uue arengukava koostamisel üle vaadata ülikooli keelepõhimõtted.

Alanud aasta on kuulutatud eesti keele aastaks. Noores Eesti Vabariigis tehti saja aasta eest suuri keeletegusid: juunis 1919 kuulutati eesti keel riigikeeleks ja detsembris avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Sellega algas eestikeelse kõrghariduse sajand, mis täitub tänavu rahvusülikooli 100. aastapäeval.

Uue arengukava seminar

21. jaanuaril kell 12.30 toimub TÜ raamatukogu konverentsikeskuses uue arengukava esimene seminar, mille teema on eesti keel ja rahvusvahelistumine.

Eesti keele ja rahvusvahelistumise teema on jagatud viieks allteemaks: õpe, teadus, ülikooli töökeel, oskussõnavara ja rahvusvaheline partnerlus. Igal teemal kuulatakse ära kuni neli lühiettekannet ja rühmades arutletakse põhiküsimuste üle. Täpsem päevakava avalikustatakse jaanuari alguses.

Seminaril on oodatud osalema kõik ülikooli töötajad, kes valutavad nende küsimuste pärast südant ja soovivad rääkida kaasa ülikooli tuleviku teemal. Korraldajad paluvad seminarile registreeruda hiljemalt 15. jaanuaril.

21. jaanuari seminariga algab ülikooli uue arengukava koostamist toetav seminarisari, mille eesmärk on rääkida ühiselt läbi ülikooli arengu seisukohast tähtsad teemad ja tuua esile eri vaatenurgad. Seminaride tulemust arvestab arengukava töörühm oma töös.

Eesti keele ja rahvusvahelistumisega on seotud ka äsja valminud TÜ töötajate keelehoiakute uuring.

Rahvusülikoolina kannab TÜ Eesti riigi ja eesti rahvuse ees vastutust omakultuuri säilimise ja arengu eest. Eesti keele hoidmine ja arendamine kõrghariduses ja teaduses loob aga eeldused kultuuri kestmiseks ja edendamiseks ning annab sel viisil panuse Euroopa ja maailma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilimisse.

Ülikooli keelenõunik Kristel Ress ütles, et rahvusvahelistumist ja eesti keelt ei tohiks vaadata kahe eri asjana, vaid koos. Selleks et teada saada, mida arvavad TÜ töötajad ülikooli töökeele valiku, eesti keele väärtustamise ning korrektse ja selge keelekasutuse tähtsustamise kohta, algatas ta mullu keelehoiakute uuringu.

«Siia tööle tulles tahtsin saada ülevaadet sellest, mida oleks ülikooli töötajate arvates TÜ-s vaja eesti keelega seoses teha. Ülikoolis on väga palju inimesi ja ülikooli tegevus on nii kõikehõlmav, et oli vaja aru saada, mis võiksid olla keelenõuniku prioriteedid,» põhjendas Ress.

Uuringust on kasu paljude töös

Uuringu tulemused avalikustati detsembri lõpus. Peale keelenõuniku on need toeks ka keeletoimetajale ja inglise keele tõlkijale. Suuremas plaanis saab tulemuste alusel kavandada ülikooli tegevust eesti keele ja kultuuri kestmise nimel, mis on põhikirjas ja arengukavas sõnastatud eesmärgid.

«Jaanuaris algavad uue arengukava seminarid ning esimene neist ongi pühendatud eesti keele ja rahvusvahelistumise põhimõtetele. Peame vaatama, kuidas teha kõik selle heaks, et hoida rahvusülikooli kuid saada samal ajal ka rahvusvahelisemaks,» ütles Ress.

Keelenõunik tõdes, et kuigi ta kutsuti ülikooli tegelema eesti keelega, selgus peagi, et väga palju tuleb tähelepanu pöörata inglise keelele. See asjaolu üllatas teda tööle asudes kõige rohkem. Ka uuringu tulemused näitavad, et rahvusvahelistumine tekitab töötajates segadust, sest ei olda kindel, kui palju oleks rahvusülikooli jaoks kohane inglise keelt kasutada.

Paljud vastajad nägid rahvusvahelise ja rahvusülikooli põhimõtete ja eesmärkide vahel vastuolu või konflikti. Nad käsitasid rahvusvahelistumist ja inglise keele domineerimist paratamatuna, kuigi mitte alati soovituna.

«Meie ülikool on rahvusvaheline ja suund on järjest rahvusvahelisemale õppele. Siin tekib kahtlemata teatud vastuolu selle vahel, et meilt oodatakse, et me võtaksime vastu välistudengeid, arendaksime ingliskeelseid õppekavasid, aga samas tahetakse, et kõigil Eestist pärit tudengitel oleks võimalik õppida emakeeles,» rõhutas üks uuringus osalenud töötaja oma intervjuus.

Eesti keelt peab väärtustama

Paljud töötajad rääkisid usutlustes Eesti teaduse ja TÜ tegevuse kitsaskohtadest, mis takistavad eesti keele väärtustamist ja kasutamist.

Üks töötaja võttis loodusteadlaste näitel kokku kaht tüüpi suhtumise eesti keele kasutamisse teadus- ja kõrghariduskeelena: ühed leiavad, et see on eesti erialakeele säilimise huvides hädavajalik, teised peavad seda ressursi raiskamiseks, sest inglise keeles on õppe- ja teadustööks vajalik juba olemas.

Tähelepanu juhiti ka asjaolule, et mõne eriala eestikeelseks õppimiseks on TÜ ainus koht kogu maailmas ning seetõttu lasub TÜ töötajatel vastutus erialakeele arendamise ja eestikeelsete õpikute koostamise eest.

«On ääretult oluline, et ka loodusteaduses oleks kõik põhiained kaetud eestikeelsete õpikutega, ja kui TÜ seda ei tee, siis ei tee seda keegi teine maailmas. TÜ on maailmas ainuke ülikool, kus meditsiini õpetatakse eesti keeles. Kui see ära lõpetatakse, siis ei tehta seda kunagi kuskil mujal. Seda tähtsust ja vastutust tuleb tunnetada,» ütles üks vastaja.

Mitu uuringus osalenut juhtis tähelepanu sellele, et teadustöö tegemisel on Eestis praegu seatud tähtsaimaks mõõdikuks ingliskeelsed teadusartiklid ning eesti keeles saab teadustekste avaldada üksnes väga piiratud valikuga erialadel ja väljaannetes.

Et inglise keeles teaduse tegemine on peamine tööülesanne, ei jää eesti keeles teaduse tegemiseks ja tööde avaldamiseks eriti aega. Leiti, et rahvusülikooli töötajad võiksid seda suundumust eestikeelse teadustöö tegemisega tasakaalustada.

Sel teemal sõna võtnud intervjueeritud soovitasid nii eestikeelse teadustöö tegemise kui ka teaduse eesti keeles populariseerimise eest tunnustust jagada, sealhulgas rahaliselt. Nende sõnul annavad teadlased praegu sellekohase panuse oma vabast tahtest ja paljudel erialadel ei ole piisavalt tipptasemel võimalusi avaldada eestikeelseid teaduspublikatsioone.

«Kui ma kirjutan oma viimase artikli kohta eestikeelse kokkuvõtte, mida avaldada meedias, või teen oma teema kohta Vikipeedias sissekande, on need lisaülesanded, mille eest palka ei maksta. Saan raha ingliskeelse artikli eest. Kuna tööst lähtuvalt on suund pigem inglise keele arendamise suunas, siis peaksid olema mingisugused tööülesanded, mis panevad väärtustama paremat eesti keele kasutust,» kommenteeris üks vastaja.

Veel mitu inimest pidas tähtsaks, et eesti keeles teadustöö tegemine ja teaduse populariseerimine võiks olla hinnatud ning eesti keeles kirjutamist tuleks arvestada samamoodi nagu ingliskeelseid publikatsioone.

Alates sellest aastast plaanibki kommunikatsioonitalitus emakeelepäeva traditsioonilisel keeleüritusel tunnustada ka hea eesti keele oskuse ja kasutusega töötajaid ülikooli keeleteo auhinnaga.

«Tore oli kuulda, et eesti keele väärtustamise tähtsuses ei kahtle keegi. Intervjuudes käis palju läbi mõte, et kes seda siis veel tegema peaks kui mitte Tartu Ülikool. Nii arvati eesti keele üldise väärtustamise, aga ka näiteks eestikeelse õppekirjanduse väljaandmise ja terminitöö kohta,» rõõmustas keelenõunik.

Paljud vastajad tõidki esile eestikeelsete õpikute avaldamise kasulikkuse eesti teaduskeele ja terminivara säilitamisel ning arendamisel. Nad leidsid, et õpikute väljaandmist peaks jätkama, sest on erialasid, kus vastutus kogu selle töö eest on TÜ-l. Mainiti ka, et osa õppejõude koostab õppetöö jaoks (inglise-eesti) erialasõnastikke ja et eestikeelse õppekirjanduse avaldamist toetab ka TÜ.

Peale selle nimetas mitu töötajat iga inimese võimalust eesti keelt väärtustada. Seejuures peeti tähtsaks eeskuju näitamist, sest see motiveerib ka teisi, samuti enda ja teiste keelekasutuse jälgimist, võimalikult hea väljenduse poole püüdlemist ja stiili arendamist.

Keeleabi järele on suur nõudlus

Hea väljenduse ja stiili arengu toetamiseks on keelenõunik alates kevadest andnud 15 keelekoolitust, mille vastu on ülikooli töötajate seas olnud väga suur huvi. Samuti on siseveebi loodud keelenõu rubriik.

«Otsisime siseveebist üles varem koostatud keelenõuanded ja ‑dokumendid, nende analüüsimisega oli meile suureks abiks ka praktikant Heike Olmre. Kogume need kõik kokku ja tahame kõigile töötajatele valmis teha nn keeleviki, et kasuliku keeleteabe võiks üles leida ühest kohast,» tutvustas Ress.

Uuringu intervjuud tehti 2018. aasta kevadsemestril. Kuna vahepeal polnud ülikoolil mitu aastat eesti keele toimetajat olnud, ei üllatanud uuringu korraldajaid, et vastajad polnud ülikooli pakutavaid keeleabi võimalusi eriti kasutanud.

Praegu on ülikoolis keskselt tööl kolm keeleinimest: keelenõunik Kristel Ress, keeletoimetaja Külli Pärtel ja inglise keele tõlkija Ann Kuslap. Veel aasta tagasi täitis nii eesti kui ka inglise keele toimetaja rolli inglise keele tõlkija.

«Kommunikatsioonitalitus tegi juba selle aasta eelarvet koostades ettepaneku, et keelespetsialiste on veel juurde vaja. Esimesena oleks tarvis inglise keelt emakeelena kõnelevat toimetajat. Paljud ülikooli inimesed valdavad inglise keelt, aga mitte päris nii keerukal tasemel, kui vaja oleks,» märkis Ress.

Selle jaoks kahjuks eelarvelisa ei saadud, kuid keelenõunik loodab, et alanud aastal jõuab eesmärgi poole uusi samme astuda. Kindel on, et tõlkija ja inglise keele toimetaja abi järele küsitakse ülikoolis kõige sagedamini. Ress usub, et praeguseks on olemas hea ülevaade töötajate keelega seotud vajadustest ja soovidest. Nii saavad kõik oma töövoogu korrastada.

«Hea on see, et uuest aastast on kogu meie väike keelepere kommunikatsioonitalituse all – varem olime eraldi üksustes: mina kommunikatsioonitalituses ja teised kantseleis. Edaspidi on kindlasti lihtsam koostööd teha. Läheme suure huviga vastu eesti keele aastale,» ütles Ress.


TÜ töötajate keelehoiakud võrreldes Eesti elanike hoiakutega

TÜ töötajate hinnanguid keelega seotud väidete kohta saab võrrelda 2017. aasta üle-eestilise uuringu tulemustega. Tolle uuringu tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS.

  • TÜ töötajad on keskmisest eestlasest keeleteadlikumad. Nende osakaal, kes märkavad valet või halba eesti keele kasutust ning on valmis oma aega kulutama selleks, et suhelda heas eesti keeles, on märksa suurem (u 30%) kui 2017. aasta üle-eestilises küsitluses osalenutel keskmiselt. Ühtlasi peavad TÜ töötajad ametlikku suhtlust Eestis vähem selgeks ja arusaadavaks kui 2017. aastal küsitluses osalenud elanikud.
  • TÜ töötajate seas on ligikaudu kaks korda vähem neid, kes kasutavad võimaluse korral seadmeid eesti keeles, kui kõrvutada tulemusi 2017. aasta uuringuga. Siiski arvavad TÜ töötajad, et see võimalus peaks pigem olemas olema (uuringus ei küsitud, kas nad peavad vajalikuks, et TÜ looks selle võimaluse).
  • TÜ töötajad peavad eesti keele arendamist mõnevõrra vajalikumaks kui 2017. aasta uuringus osalenud, ühtlasi näevad nad suuremat vajadust leida terminitele eestikeelsed vasted.
  • TÜ töötajad arvavad, et kõik Eestis elavad lapsed peaksid õppima eesti keelt(samamoodi nagu arvavad 2017. aasta uuringus osalenud), ning nad peavad võõrkeelte õppimist olulisemaks kui Eesti elanikud keskmiselt.
  • Kõige nooremad (25–34-aastased) TÜ töötajad on eesti keele kvaliteedi suhtes kõige vähem nõudlikud ja peavad eesti keele kasutamist teistest vähem oluliseks. Nende seas on teistest rühmadest vähem neid, kes on seisukohal, et asjaajamiskeel peab olema ainult eesti keel ja et Eestis elavad lapsed peavad õppima eesti keelt. Ühtlasi leiavad nad teistest sagedamini, et eesti keele arendamisega tegeldakse liiga palju.
  • Naistöötajad kipuvad pidama eesti keelt mõnevõrra tähtsamaks kui meestöötajad.
  • TÜ struktuuriüksuste (st põhiliselt valdkondade) tulemused omavahel palju ei erine. Sotsiaalteaduste valdkonna töötajad peavad eesti keeles suhtlemist veidi vähem tähtsaks ja on ka vähem valmis panustama hea eesti keele kasutamisse. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna töötajad seevastu on ametisuhtluses kasutatava eesti keele selguse suhtes kõige kriitilisemad, leides, et keel peaks olema selgem.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit