TÜ matemaatilise statistika professor Krista Fischer peab oma inauguratsiooniloengu «Elusate andmete teadus» 29. jaanuaril kell 16.15 TÜ peahoone aulas.
FOTO: Andres Tennus

Elusate andmete teadus

Inauguratsioon

Biostatistika eripära on, et analüüsitavate andmete taga on elusolendid – tihti ka inimesed.

Loengus tutvustatakse mõningaid matemaatilise statistika töövahendeid, mille abil saab uurida nii inimese eluea pikkust ja seda mõjutavaid tegureid kui ka haiguseriske. Samuti näidatakse huvitavaid tulemusi, milleni on nende vahendite abiga jõutud TÜ Eesti geenivaramu andmebaasi analüüsides ja ka rahvusvahelises koostöös.

Enneaegset suremust mõjutavad küll mitmed teadaolevad elustiilifaktorid, kuid riskide ja põhjuslike tegurite mõistmisel on kasu nii genoomika kui ka muu -oomika alastest uuringutest. Näiteks eristuvad eluea geneetilise riskiskoori alusel (nii meeste kui ka naiste seas) rühmad, kelle oodatav eluiga erineb enam kui viie aasta võrra.

Selle skoori komponentide uurimine põhjusliku analüüsi meetoditega näitab aga, et kõige suuremat rolli ei mängi mitte mingid müstilised «eluea pikkuse geenid», vaid geenid, mis mõjutavad meie elustiilivalikuid.

Krista Fischerlõpetas Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna 1994. aastal. Samal aastal kaitses ta biostatistika magistrikraadi Belgias Limburgi Ülikoolis. 1999. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi matemaatika erialal ning aastatel 1999–2001 viibis järeldoktorantuuris Belgias Genti Ülikoolis.

Hiljem on ta töötanud biostatistika dotsendina TÜ arstiteaduskonnas (2001–2007), teadurina MRC Biostatistics Uniti juures Cambridge’is (Ühendkuningriik, 2007–2010) ja vanemteadurina TÜ Eesti geenivaramus (2010–2018).

Alates 1. septembrist 2018 töötab Krista Fischer TÜ matemaatika ja statistika instituudis matemaatilise statistika professorina. Ta kuulub ka rahvusvahelise biomeetriaühingu International Biometric Society (IBS) juhtkomiteesse ning oli aastatel 2013–2016 IBS-i Põhja- ja Baltimaade piirkonna president.

Jaga artiklit