U4-võrgustik pakub palju huvitavaid koostöövõimalusi

Intervjuu

22. novembril otsustasid U4-võrgustiku nelja tippülikooli rektorid, et Tartu Ülikool võetakse võrgustiku viiendaks täisliikmeks. Sellest, miks ja kuidas TÜ võrgustikuga liitub, räägib lähemalt arendusprorektor Erik Puura.

Novembri lõpul tähistas U4-võrgustik, mis ühendab Genti, Uppsala, Groningeni ja Göttingeni Ülikooli, Göttingenis oma kümnendat sünnipäeva. Aastapäevakonverentsil kuulutati välja otsus, et Tartu Ülikool võetakse võrgustiku viiendaks täisliikmeks.

Arendusprorektor Erik Puura, olete olnud võrgustiku liitumiskõnelustega seotud algusest peale. Kellelt tuli algatus, et U4-võrgustikuga võiks liituda ka Tartu Ülikool?

Siin tuleb tunnistada Volli Kalmu tegevust. Tema rektoraadi ajal võtsime selge sihi, et väga kaugetesse punktidesse jõudmise asemel püüame võrgustuda pigem meie lähiregiooni Euroopa tugevate teadusülikoolidega, kellega meil on rohkem ühist ja suuremad koostöövõimalused.

Tänu sellele oleme teinud väga tihedalt koostööd Uppsala Ülikooliga. Nende rektor on meie nõukogu liige ja tänu Uppsala ettepanekule võeti meid 2016. aastal loodud võrgustiku The Guild liikmeks. Sinna kuuluvad ka kõik teised U4-võrgustiku liikmed.

Oleme The Guildis olnud väga aktiivsed ja see jäi ilmselt meie partneritele silma. U4 laienemist hakkasime konkreetsemalt arutama siis, kui alustasime «Erasmuse» programmi Euroopa ülikoolide meetme toetustaotluse koostamisega.

Ma arvan, et algatus tuli eelkõige meie healt toetajalt Uppsala Ülikoolilt, aga arvestades meie viimase 10–15 aasta edukat tööd rahvusvahelistumise ja Euroopa programmidega, hindavad ka teised meid kui tugevat arenduspartnerit.

Tartu Ülikool on pikka aega tegutsenud U4 jaoks vist esimene uus partner.

Jah, praegu otsustati juurde võtta ainult üks ülikool, ja kuigi kaalumisel on ka teised partnerid, valiti just meid. Ilmselt otsustati, et võrgustikus on tähtsam koostöö sisuline pool kui eri regioonide esindatus.

Näiteks Euroopa ülikoolide meetme taotluse koostamisel saime juhtida innovatsiooni tööpaketti, kus on peamiselt ettevõtliku ülikooli arendamisega seotud teemad. Tänu Eesti e-riigi kuvandile vaadatakse meid kui digiteemade tähtsaimat arenduspartnerit.

Kas võib siis öelda, et digipädevus on lisaväärtus, mida meie ühinemine võrgustikule kaasa toob?

Kindlasti on ka teisi riike ja ülikoole, kus tehakse e-riigi ja digiühiskonna teemadel palju tööd, aga mingites aspektides oleme kindlasti maailmas esirinnas. Mingis mõttes võib öelda, et meie ülesanne on õigustada Eesti e-riigi kuvandit, mis on kõikjal toiminud väga edukalt.

Mis ühendab omavahel võrgustiku nelja algset liiget? Kuidas meie sinna sobitume?

Kuigi omavahel suhtleme põhiliselt inglise keeles, ei ole see ühegi võrgustiku liikme kodukeel. Me oleme universitas’ed, mis tähendab, et meil on palju erialasid ning kõigile on tähtis emakeel ja selle säilitamine. Muu hulgas on kõigil tihe seos kohaliku kliinikumiga.

Peale selle ei paikne ükski võrgustiku liikmesülikool ettevõtluse, äri või transpordi poolest suures keskuses. Mõnel on lennujaam lähemal kui teistel, kuid sinna sõitmine võtab kõigil tund või kaks aega. Aga ma arvan, et paiknemine väiksemas kohas ei ole kellelegi takistus, vaid pigem eelis. Uppsala, Göttingen, Groningen, Gent ja Tartu on kõik ülikoolilinnad, mis on omaette väärtus.

Tartu Ülikooli ühinemine U4-võrgustikuga kuulutati välja 22. novembril. Kui kaugel on praeguseks liitumiskõnelused?

Asi on kindlasti otsustatud. Praegu on küsimus lepingu vormistamises. Teada on, et Tartus toimub selle aasta kevadel U4-võrgustiku üliõpilaste kokkusaamine ja sügisel üldine aastakonverents. Samal ajal tegeleme ka Euroopa ülikoolide meetme taotlusega, mille tähtaeg on veebruari lõpus. See tähendab, et kokkulepped peavad olema kõigi liikmete jaoks selged.

Kas see tähendab, et kõik ülikoolid sõlmivad uue lepingu?

Kuidagi tuleb määratleda, mida need kokkulepped võrgustiku ülikoolidele tähendavad. Universitas’tel, kes peavad hoidma alal oma keelt ja kultuuri, on ühiseid lepinguid sõlmida mõnevõrra keerukam kui näiteks tehnikaülikoolidel.

Euroopa ülikoolide meetme ühistaotlus on kahtlemata seotud prestiižiga, aga kindlasti tuleb pidada silmas, et üheski lepingus ei tekiks vastuolu rahvusülikooli põhimõtetega. On lihtsalt teemasid, milles me ei saa teha järeleandmisi.

Euroopas toimub praegu palju muutusi. Näiteks keskendub uus Euroopa Liidu raamprogramm sellele, et ülikoolid peaksid andma ühiskonnale ja majandusele kiiret tulu. Ühest küljest on see mõistetav, aga samal ajal on naiivne oodata, et ülikoolide teadlased suudaksid paari aastaga lahendada ühiskonna ees seisvad suured põhimõttelised küsimused.

See tundub eeldusena, et teadus tuleb ümber orienteerida kiirele ja kasumlikule ettevõtlusele.

Nii võib öelda küll, aga samal ajal vaatab ka hea ettevõtja kaugemale kui viis aastat. Näiteks ravimiarenduses võib pärast idee teket võtta toote turule jõudmine aega 10–15 aastat. Ka maavaradega seotud ettevõtlus nõuab palju aega. Põhjapanevate teemade puhul ei saa loota tulemusi mõne aastaga, kuigi näiteks IT-s võivad asjad liikuda kiiremini.

Kahjuks on raha jagamisel konkurentsipõhine suhtumine ja tihti eelistatakse neid, kes saavutavad tulemusi kiiremini. Tulevik tuleb igatahes huvitav.

Kui jätta see kõrvale, siis on TÜ jõudnud oma arengus täiesti uude staadiumisse. 1990. aastate alguses saime väga nigela stardipositsiooni: olime lihtsalt üks kokku kukkunud Nõukogude Liidu ülikool. Praeguseks oleme nn uue Euroopa parim ülikool. Sellest aga on meile vähe. Liigume Euroopa parimate ülikoolidega sama sihi poole. Ma loodan, et Eesti riik oskab seda ka vääriliselt hinnata.

Mis võiks olla meie jaoks U4-võrgustiku väärtus?

Meil on oma partneritelt väga palju õppida. Peale selle pakub U4 uusi rahvusvahelistumis- ja mobiilsusvõimalusi, ühiseid suvekoole ja õppekavu ning palju muud. Mobiilsuse puhul tuleb pidada silmas ka järjest täienevaid multimeediumvahendeid, mis võimaldavad pidada parimaid rahvusvahelisi loenguid ükskõik kus – mobiilsus on suures osas muutumas virtuaalseks.

Kui meil on Ideelabor, siis teistelgi ülikoolidel on sarnased võimalused ja partnerid. Ettevõtluse võistlusmoment sunnib kiiremini arenema ja võimaldab ühtlasi ligipääsu suuremale turule.

Teadlaste jaoks on üks tähtsamaid aspekte kindlasti ühised granditaotlused. Koos kindlate partneritega on raha saamise võimalus suurem kui üksi pingutades. Teadusraha teemadel toimub valdkondlike kobarate kaupa palju ühisüritusi ja ettevõtmisi.

Ka tugiüksuste töötajatele pakub võrgustik palju uusi ja huvitavaid koostöövõimalusi. Kindlasti tasub olla optimistlik, aga samal ajal võtta asju ka talupojamõistusega: peab hoidma silma peal sellel, et me ei võtaks endale praegusest suuremaid bürokraatlikke kohustusi.

Mitu TÜ teadlasrühma ja instituuti teevad juba ammu teiste võrgustiku ülikoolidega koostööd. Kas liitumine muudab midagi nende senises töös?

Muutub näiteks see, et kui ülikoolide rektorid kuulevad nende koostööst, võib olla võimalik kaasata ka teisi ülikoole ja luua tugevamad teadussidemed. Teadlased ja õppejõud leiavad nii oma tegemistele laiemat tunnustust. Pealegi ei pruugi võrgustikus välja arendatud ühised projektid, õppekavad ja muu piirduda ju ainult nende partneritega.

Kui võrrelda Tartu Ülikooli näiteks spordimeeskonnaga, võiks öelda, et kui me seni mängisime kohalikus ja Balti liigas ning korraldasime sõpruskohtumisi, siis nüüd oleme jõudnud ühistele Euroopa meistrivõistlustele.

Võrgustiku teised partnerid on THE edetabeli järgi maailma esimese saja parima ülikooli hulgas. Meil on sinna veel pikk tee, aga meil on ka head võimalused. Spordivõistlustel oleme uhked iga medali üle ja Tartu Ülikool on hariduses kindlasti üks Eesti tugevamaid medalifonde. Kindlasti on edasi liikumiseks vaja ka riigi tuge.

Praegu on selle võrgustiku nimi U4, aga pärast TÜ liitumist on partnereid viis. Kas on ühiselt arutatud ka võrgustiku nimemuutuse plaane? Millised need on?

Siin on natuke segased lood. Kohtumisel räägiti U5-st, aga samal ajal jäi kõlama ka see, et tahetakse säilitada U4 vorm, lisades sinna midagi juurde. Näiteks U4Society: sina ühiskonna jaoks, ülikoolid ühiskonna jaoks.

Nii-öelda töökõnelustes räägitakse U5-st. Kui hakatakse aga lepinguid koostama ja alla kirjutama, peab selge olema, mis saab tegelikult. Nagu ma enne mainisin, Euroopa ülikoolide meetmest raha saamise ühistaotluse tähtaeg on veebruaris.

See on laienenud võrgustiku esimene suur ühine ettevõtmine. Mida see projekt endast täpsemalt kujutab?

Meie Euroopa ülikoolide projektis on esmatähtis üliõpilaste mobiilsuse kasv ehk rahvusvahelise liikumise lisavõimaluste ja ühtse kultuuriruumi loomine. Muidugi on juttu ka teistest koostöövormidest: ühtne juhtimine, avatud teadus ja ettevõtlusideed ning mõne protsessi ühitamine.

Oleme alates eelmise aasta juulikuust töötanud läbi palju ideid ja praeguseks on taotluse kokkupanekusse kaasatud ka asjatundlikud konsultandid. Nemad tegid ettepaneku valida välja mõni põhiidee, millele keskenduda. Sisulisest küljest on arutatud palju arendusmõtteid, aga mis täpselt ja millises vormis läheb taotlusesse kirja, sõltub paljuski väljakujundatavast taktikast.

Kas on kindel, mis ülikoole see projekt täpselt puudutab?

Jah. Rektorite ühine otsus oli, et projekti kaasatakse ainult meie võrgustiku viis ülikooli, et hoida konkreetsust. Aga vaatame, mida konsultandid sellest arvavad. Võib-olla on kasulik seda ringi laiendada.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit