Üks õigusakt, mida tuleb avalikus sektoris järgida, on korruptsioonivastane seadus.
FOTO: Pexels

Ülikool aitab ära tunda ja vältida võimalikke huvide konflikte

Aktuaalne

Kevadsemestri lõpus sõnastas Tartu Ülikool juhendi huvide konfliktide ja korruptsioonijuhtumite ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks ülikoolis.

Toonane rektori kohuse­täitja Tõnu Lehtsaar ütles, et juhendiga aidatakse kaasa ülikooli nimel tehtavate otsuste ja tehingute õiguspärasusele ning toetatakse töötajaid teadlike ja ausate valikute tegemisel.

«Loomulikult lähtume eeldusest ja teame ka oma kogemusest, et töötajad käituvad ülikooli suhtes üldiselt lojaalselt ning peavad tööülesannete täitmisel silmas ülikooli huvisid,» lausus Lehtsaar.

Õigusnõunik Aliis Liin selgitas, et Tartu Ülikool on avalik-­õiguslik juriidiline isik, mis täidab avalikke ülesandeid ning lähtub oma igapäevategevuses avaliku sektori asutustele ja institutsioonidele kehtestatud reeglitest.

Korruptsioon

Üks õigusakt, mida tuleb avalikus sektoris järgida, on korruptsioonivastane seadus. Selle nõudeid peavad täitma kõik ülikooli töötajad, kes tegutsevad ametiisikuna. Seaduses on kirjas, et institutsioonil endal on kohustus tagada oma töötajate teadlikkus selles valdkonnas. «Selle eesmärgi täitmiseks koostasimegi juhendi,» lausus Liin.

Juhendis on kirjas seaduse kõige olulisemad sätted, mis puudutavad Tartu Ülikooli ja selle töötajaid. Et need on illustreeritud näidetega, on juhend justkui õppematerjal.

Aliis Liin rääkis, et kui ülikooli töötajal on kahtlus, et tal endal võib tekkida huvide konflikt, siis esimesena tuleks sellest teavitada oma töö vahetut korraldajat. Kui ülikooli töötajal on teavet selle kohta või kahtlus, et mõni teine sama struktuuriüksuse töötaja on sattunud huvide konflikti või pannud toime korruptiivse teo, peab ta sellest  teavitama oma struktuuriüksuse juhti. Liin ütles, et ta saab iga nädal huvide konflikti kohta küsimusi, seega on töötajad teemast üha teadlikumad.

Ülikooli majandustegevuses, näiteks riigihangete korraldamisel, võib tulla huvide konflikti või korruptsiooniohtlikke olukordi ette üsna sageli. Õigusnõuniku sõnul peab selle ohuga arvestama ka ülikooli muus tegevuses, näiteks otsustuskogudes teatud töötajaid või üliõpilasi puudutavaid otsuseid langetades.

«Eksimused ja piiripealne või ebaseaduslik käitumine tulenevad minu hinnangul pigem teadmatusest,» tõdes Liin.

Vältida tuleb selliste otsuste langetamist ja tehingute tegemist, mille suhtes on töötajal endal või temaga seotud isikul erahuvid. Näiteks kui õppeainet läbib üliõpilane, kes on õppejõuga seotud isik, on õppejõul õigus ennast selle üliõpilase eksami või arvestuse hindamisest taandada. Sel juhul moodustab õppepro­dekaan selle üliõpilase eksami või arvestuse hindamiseks kolmeliikmelise komisjoni. Samamoodi on ülikooli õppekorralduseeskirja alusel õppeprodekaanil kohustus moodustada üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines neljandaks eksamikorraks kolme­liikmeline eksamikomisjon.

Keelatud kingitused

Ülikooli töötaja ei tohiks võtta vastu kingitusi ega soodustusi, kui see võib seada kahtluse alla selle, et ta täidab tööülesandeid sõltumatult oma erahuvidest. Töötajal on õigus võtta kingitusi ja soodustusi vastu üksnes juhul, kui ta on veendunud, et sellega ei eeldata temalt tema tööülesannetega seotud vastuteenet ning kingituse tegemist või soodustuse andmist saab käsitada tavalise viisakusavaldusena. Kahtluse korral kaasab ta asjaolude hindamisse oma töö vahetu korraldaja.

Kui värske doktor teeb kaitsmise järel kingituse oma juhendajale, siis eeldatavasti ei tee ta seda eesmärgiga saada tööga seotud vastuteenet. Kui üliõpilane või rühm üliõpilasi teeb õppejõule hinnalise kingituse vahetult enne eksamit, peaks õppejõud väga põhjalikult kaaluma, mis põhjusel kingitus tehti, ning ka seda, mis mulje võib sellest jääda kõrvalseisjatele. Sellist kingitust ei peaks õppejõud vastu võtma ka juhul, kui ta on ise veendunud, et selle saamine ei mõjuta tema erapooletust eksamitööde hindamisel.

Kolmas suurem nõue on see, et ülikooli töötaja ei tohi kasutada ülikooli ressursse isiklikul otstarbel ega võimupositsiooni isiklikel eesmärkidel. «Juhendis annamegi näpunäited selle kohta, mida teha võimalikku huvide konflikti sisaldavas olukorras,» rääkis õigusnõunik Aliis Liin.

Juhendi koostamise alus on eelmisel sügisel ülikooli sise­auditi büroo antud soovitus töötada välja ülikooli huvide konflikti ennetamise kord. Muu hulgas soovitati koostada juhendmaterjal koos näidete ja selgitustega.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit