Aprilli lõpus saavad kõik tudengid valida omale uued esindajad valdkonna üliõpilaste kogusse. UT ajakiri rääkis igast valdkonnast ühe esindajaga ja vaatas tagasi tehtud tööle.

Meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu (MVÜK) esimees Laura Zirel rääkis, et kui ta neli aastat tagasi Tartu ülikooli õppima asus, siis teadis ta, et ei liitu ühegi tudengiorganisatsiooniga.

«Ma teadsin, et minust ei saa see nõmedalt aktiivne üliõpilane, kes oma entusiasmiga kõigile pinda käib, aga nüüd ma siin siis olen,» ütles Zirel.

Loodus- ja täppisteaduste esindaja Nils Joonas Kristian Saar tunnistas ka, et üliõpilasesindajaks kandideeris ta tegelikult selge sihita. Ta tahtis lihtsalt tutvuda erinevate inimestega ja end ülikooli siseeluga kurssi viia.

Laura Zirel rääkis, et kui tavaliselt öeldakse, et iga algus on raske, siis tema algus MVÜKiga oli päris kontimurdev.

«Ühel hetkel seisin ma organisatsiooni eesotsas, millest polnud enamus tudengitest, kaasa arvatud mina ise, midagi kuulnudki, esindasin üle tuhande üliõpilase dekanaadis, kus valitses täielik pahameel. Lisaks sellele lahkusid esimesel kuul ka kõik mu tiimiliikmed jättes mind koos Kadi Kuusikuga seda vastuvõetud suppi lürpima,» seletas ta.

Peamiseks saavutuseks nimetab Zirel sel esindamisaastal seda, et MVÜKist on saanud tugev üksus ja meeskond, kelle poole tudeng julgeb ja tahab pöörduda.

Teiseks suureks saavutuseks peab Zirel MVÜKi head koostööd ja usalduse saavutamist dekanaadiga. «Kui aasta algul sai teineteist kurjalt põrnitsetud ning leidus ka olukordi, kus pisaranääre aktiveerus, siis hetkel võin väita, et dekanaat on MVÜKi hea partner, kellega on võimalik probleemidele lahendusi otsida,» seletas ta.

Zirel rääkis, et see saavutati maha istudes ja erimeelsused selgeks rääkides. Nii on saadud lahendada probleemid arstiõppe tunniplaaniga, juurde on tehtud mõned olulised valikained ja tudengite murede eest ollakse tulihingeliselt väljas.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu liige Hanna Linda Korp rääkis, et nende valdkonnas oli suhtlus dekanaadiga väga soe ja sõbralik. Üliõpilaskogu liikmed kutsuti näiteks kohtuma dekaani ja teadusprodekaaniga, et arutada, miks doktorandid nominaalajaga ei lõpeta.

Peale selle palus õppeprodekaan üheskoos bakalaureuseõppe uuele alusmoodulile otsa vaadata. «Nüüd, pärast kolmveerand aastat kestnud koostööd, ei olda meie nõuannetest ikka veel ära väsinud, ja nii toimuvad dekanaadiga regulaarsed kokkusaamised, kuhu on ka instituutide üliõpilaskogud oodatud,» ütles Korp. 

Eleri Pilliroog astus aasta tagasi sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaskokku ning tema nägemus ülikoolist sai tänu sellele hoopis uue varjundi. Üheks suuremaks töövõiduks nimetab ta sellel aastal kindlasti valdkonna arengukava.

Pilliroog rääkis, et üheks suuremaks väljakutseks on olnud valdkonna sisendisüsteemi loomine. Aga väljatöötatud lahendus annab sotsiaalteaduste valdkonna tudengile võimaluse oma õppekavaga seotud probleeme edastada otse valdkonna üliõpilaskogule ja nemad saavad nendega omakorda tegeleda valdkonna tasemel.

Laura Zirel ütles, et kõigil teistel soovitab ta üliõpilasesindaja olla. «Üliõpilasesindamine pole pelgalt vabatahtlik töö, see on proovilepanek, võitlemine, kavalate plaanide genereerimine, suur sõprus ja koostöö,» ütles ta.