Volli Kalm 30. märtsil pärast valimistulemusi õnnitlusi vastu võtmas.
FOTO: Andres Tennus

Rektorina jätkav Volli Kalm on kolleegide arvates austust äratav isiksus

Aktuaalne

Eelmise kuu lõpus valiti Tartu ülikooli järgmiseks rektoriks praegu ametis olev professor Volli Kalm. UT ajakiri uuris kolleegide käest, missugune inimene ja töökaaslane on teiseks ametiajaks tagasi valitud rektor Volli Kalm.

TÜ majanduspoliitika professoril Jüri Sepal on olnud rõõm töötada koos Volli Kalmuga sisuliselt Eesti taasiseseisvumisest alates. Professorite tihedam omavaheline kontakt algas 1996. aastal, kui mõlemad olid dekaani ülesannetes. Volli Kalm oli dekaan 1995.–1998. aastal.

«Peale ametlike ja regulaarsete kohtumiste ülikooli valitsuses oli dekaanidel toona ka oma tagatuba, mida nimetasime D-klubiks. Seal räägitu ja kokkulepitu aitas tasakaalustada võimutelge, mida kehastas rektor,» jutustab Sepp. Professor arvab, et just sealt pärineb ka Kalmu arusaam akadeemilisest vabariigist oma keerulise võimude lahususega. «Kuidas muidu suutis ta lõpule viia struktuuri- ja juhtimisreformi, mille taha komistasid eelmised rektorid. Volli suutis välja kannatada ja lõpuks ühendada kõik need eriarvamused, mis mingil hetkel ähvardasid tee sulgeda,» kirjeldab professor. Ta on kindel, et paljuski jõuti praeguse juhtimismudelini Kalmu paindlikkuse tõttu.

Viimasel viiel aastal on Jüri Sepal olnud võimalus vaadata rektori tegevust uues süsteemis nõukogu liikmena. «Nõustun tema enda öelduga, et arvamused lahknesid sisuliselt vaid ühel juhul: tasulise õppe kadumise hüvitamisel. Üldiselt suutis ta nõukogu veenda oma ettepanekute eelistes ja koostöö sujus. Omalt poolt püüdis nõukogu rektori algatusi toetada ja võimendadagi,» lisab Sepp. Professori arvates on aga rektor Volli Kalmul veel üks pluss: «Meie ülikooli korvpallimeeskonnal on Volli Kalmu näol olemas kindel fänn.»

Läheneb asjadele maalähedaselt

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurmele meenub rektor Volli Kalmule mõeldes 2016. aastal toimunud ülikooli aastapäeva ball, kus agarad korraldajatudengid olid unustanud ettevalmistuste tuhinas peakülalist teavitada, et tema sõnadega peaks algama balli etenduse osa. «Rektor Kalm ei lasknud sellest end karvavõrdki kõigutada: kui selgus, et vaikus saalis märgib tema korda lavale astuda, kõndis ta nagu püha rahu ise lavale ja esitas saalile imeilusa tervituse,» kirjeldab ta.

Alunurme arvates on Kalm ülimat austust ja sümpaatiat äratav isiksus. «Üks suuri põhjuseid, miks ta tudengites poolehoidu tekitab, on see, et talle ei ole kunagi liiast läheneda asjale maalähedaselt, hoida praktilist tulevikunägemust, ja mis seal salata, rebida tudengitega ka mõni asjakohane huumorikild.»

Esimehe sõnul on üliõpilased Kalmu laua taha alati oodatud osapool, kelle mõtted kuulatakse ära võrdse tähelepanuga. «Juhina on tal väga selge arusaam sellest, milline võiks olla arutelu tulemus ja ta hoiab näiteks koosoleku läbiviimisel väga kindlat joont,» iseloomustab Alunurm professor Kalmu.

Konkreetsus ja oskus juhtida meeskonda

TÜ rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli juhataja ja majandusarvestuse professor Toomas Haldma ütleb, et tema hindab Volli Kalmu juures konkreetsust. «Juhi rollide hulka kuuluvad kahtlemata kohustus otsustada ja võtta vastutus langetatud otsuste eest. Ka ülikoolis lahendatakse kindlaid probleeme ning nii probleemide sõnastamisel kui ka lahendusteede leidmisel on Volli Kalm jäänud meelde meeldivalt konkreetsena,» kirjeldab Haldma.

Samuti ütleb ta, et rektor on sihikindel ning ilma selleta oleks raske lahendusteni jõuda. «Vahel võib ta lausa kirglikult probleemi lahendusvariantide juurde teistest vaatepunktidest tagasi pöörduda.» Veel toob professor välja uudishimu. «Edasiviiv uudishimu saamaks teada, kuidas asjad ülikooli eri «nurkades» liiguvad ja toimivad. Kuid ta ei uuri lihtsalt uudiseid ehk vastuseid küsimusele «mis?», vaid eelkõige sündmuste ja nähtuste põhjuslikke tegureid ehk vastust küsimustele «miks ja kuidas?».»

Haldma arvab ka, et Kalmuga on lihtne suhelda. «Esmapilgul võib ta vahel kaugena tunduda, kuid kõik meie vestlused on toimunud soojas ja edasiviivas õhkkonnas. Julgen öelda, et see on ka varasematele TÜ rektoritele omane olnud,» lisab ta.

Reelika Alunurme arvates on juhile väga olulised tunnused süsteemne mõtlemine, tugev argumenteerimisoskus ja meeskonnajuhtimise oskus, mis on esimehe sõnul professor Kalmul olemas. «Selleks, et selgitada välja parim lahendus laual olevatest, tuleb hästi hoomata suurt pilti ja näha muutuseid terviklikus süsteemis, kus ühe muudatuse tegemine vallandab hulga teisi. Mitmed tagajärjed väljenduvad alles pika aja järel – oskus neid ette näha või vähemalt neile mõelda on samuti oluline.»

Selleks et anda edasi strateegilisi mõtteid ja osata nende mõistlikkust kaitsta, peab rektor suutma oma mõtteid edasi anda veenvalt ja kaasahaaravalt, et inimestel tekiks neisse usku, usub Alunurm. «Peale selle ei saa 3000 töötajat ja 14 000 tudengit juhtida üks inimene, selleks tuleb enda ümber koondada meeskond. Professor Kalm suudab tuvastada võimekad inimesed ja tuua nad oma meeskonda,» arvab esimees.


Loe ka, missugused on rektori plaanid: http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2349

Merilyn Säde

UT peatoimetaja 2016–2017

Jaga artiklit