FOTO: Andres Tennus

Välistudengid juhtisid tähelepanu õppe kitsaskohtadele

Aktuaalne

Tartu ülikoolis saab arstiks õppida ka ingliskeelsel õppekaval, mis on mõeldud välistudengitele. Osadel üliõpilastel tekkis aga raskusi, mille on meditsiiniteaduste valdkond tänaseks lahendanud. 

Eestikeelne kõrgharidus muutus 2013. aastal kõigile tasuta kättesaadavaks ja sellega seoses muutus ka meditsiiniõpe. Kui varem said välistudengid siia tudeerima tulles õppida kaks aastat inglise keeles ja pärast seda edasi eesti keeles, siis nüüd saab õppida õppekaval, mis on algusest lõpuni ingliskeelne.

Õppejõud, kelle ained hakkavad kolmandast aastast, pidid nüüd olema valmis õpetama ka inglise keeles. Hiljuti tekkisidki aga esimesed raskused, mis on nüüdseks lahendatud. 

Sergei Gordienko õpib neljandal kursusel arstiks. Ta tuli Venemaalt Peterburist siia õppima, sest kodumaal antavat meditsiiniharidust peab ta iganenuks. Tartu ülikool tundus talle kaasaegne ning siin antava meditsiinihariduse kohta oli ta kuulnud head.

Gordienko rääkis, et neile lubati täiesti ingliskeelset õpet, kuid päris nii see siiski ei ole olnud. Ta seletas, et alguses oli kõik korras ja kõik loengud ning praktikumid toimusid inglise keeles ning toimuvad siiamaani.

 Ta tõi välja, et kõigi õppe­jõudude inglise keel pole küll täiuslik, aga sellest saab noormees aru, sest inglise keel pole riigikeel.

Konspekte tuli ise tõlkida

Probleeme tekitas aga see, et teatud ainetes ei laadinud õppejõud loengumaterjale üles. See tähendas omakorda, et tudengid pidid ise õppejõudude slaidid inglise keelde tõlkima. 

Gordienko ütles, et muidu see ei olekski võib-olla eriti suur probleem, sest selle kaudu õpib ka eesti keelt, kuid meditsiinimõisted on tihti väga keerulised ning õiget vastet on raske leida.

Noormees lisas, et neil oli kogu kursusega raskusi ühe ainega, kus eksam oli valikvastustega. «Valikvastused nõuavad aga väga täpseid mõisteid ja ise tõlkides võib midagi viltu minna,» lausus ta. 

Ingliskeelse bakalaureuse- ja magistriõppe programmijuht Oivi Uibo ütles, et kui tudengid nende poole murega pöördusid, püüdsid nad võimalikult kiiresti segadust lahendada ja see leidiski üsna pea lahenduse. 

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember seletas, et osaliselt tekkis õppematerjalidega seotud segadus õppeinfosüsteemi ÕIS tõttu. 

Kuna aineid loetakse nii inglise kui ka eesti keeles, siis on ainetel sama kood ja õppematerjalid läksid üles valesse kohta. Nii juhtuski, et ingliskeelsesse kausta sattusid hoopis eestikeelsed materjalid. 

Lember ütles, et nad on juba aastaid vaevelnud selle probleemi käes, aga ÕIS2-ga pidi see mure lahenduse leidma.  

Kliinilise meditsiini instituudi juhataja Joel Starkopf ütles, et tegelikult pole vabandust sellele, et õppematerjalid pole kättesaadavad. «Need ajad on möödas, kui treenisime üliõpilaste käsitsi kirjutamise oskust. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks materjale üles ei panda,» lausus ta.

Starkopf lisas, et paljud õppejõud kasutavad tihti ka hoopis Moodle’i keskkonda, kus selliseid probleeme ei saa tekkida, sest õppejõud lisab ise tudengid vastavale kursusele. 

Saksamaalt pärit Michael Werchowski tuli üheks semestriks Tartusse vahetusüliõpilasena õppima. Ta rääkis, et enne siia tulekut uuris ta põhjalikult Tartu ülikooli tausta. 

Ta saatis oma küsimused isegi dekanaati ja sai sealt kiired vastused. Suhtlusest dekanaadiga jäi talle koolist hea mulje ning tekkis tunne, et ta on siia väga oodatud.

Werchowski sõnul on kõik loengud toimunud inglise keeles, kuid õppejõudude slaidid on aeg-ajalt eesti keeles. Ta lisas, et osad õppejõud lubasid slaidid tõlkida ja õppeinfosüsteemi (ÕIS) üles laadida, kuid nad tegid seda alles kaks kuud hiljem. Ka temalgi tuli osad materjalid ise eesti keelest inglise keelde tõlkida.

Tilgake tõrva meepotis

Vene tudeng Gordienko rääkis, et üks õppejõud oli üliõpilastele otse öelnud, et tema ei viitsi materjale üles laadida ega tõlkida, sest ta ei saavat selle eest lisatasu. Tudengite jaoks olevat selline väljaütlemine olnud üllatav. 

Samas olevat teised õppejõud öelnud, et raha õpetamise eest on ikkagi ette nähtud. Üliõpilasi ajas taoline jutt segadusse ja nad ei saanudki aru, kuidas siis lood tegelikult on.

Nii Margus Lember, Oivi Uibo kui ka Joel Starkopf ütlesid kui ühest suust, et nad teavad, millise õppejõuga on tegu, kes kurtis, et lisaraha pole ette nähtud. «See oli lausa ehmatav väljaütlemine meie jaoks. Piinlik on,» lausus Uibo.

Starkopf lisas, et see on hea näide sellest, kuidas tilk tõrva rikub meepoti. Ta ütles, et tudengitelt on see õige etteheide, samas ei saa kindlasti ühe näite põhjal kogu valdkonna kohta üldistusi teha.

Dekaan rääkis, et kuna meditsiini õpetatakse välismaalastele inglise keeles, said kõik kliinikud oma eelarvesse lisaraha ja ka ingliskeelsete tudengite õpetamine on õppejõudude igapäevatöö. 

«See on selline näide, et palka saan tööl käimise eest, aga töö tegemise eest tahan lisa saada. Päris nii see ei käi,» sõnas Lember.

Oivi Uibo ütles, et tal on kahju sellest, et ühe õppejõu väljaütlemine mõjutab ka kõikide teiste mainet, kuigi suurem osa õppejõude on kõvasti vaeva näinud, et oma ained ingliskeelseks muuta. Ta loodab, et ühe õppejõu inetu väljaütlemine ei kehti teiste õppejõudude kohta. 

Uibo rõhutas, et enamik õppejõude on kõvasti pingutanud ja vaeva näinud, et inglise keeles õpetama asuda. 

Soomest pärit Janne Virtanen õpib viiendal kursusel arstiks ja tema astus sisse vana süsteemi alusel, mille järgi pidi kolmas aasta muutuma eestikeelseks.

Tema vahetas aga juba teise aasta kevadsemestril õppe eestikeelse vastu välja ja on õpingutega väga rahul.

Virtanen leiab, et kui on lubatud, et õpe on ingliskeelne, siis nii see peaks ka olema. Samas on tema sõnul teada, et patsientidega suheldakse eesti keeles. 

«Võiks oletada, et üliõpilased ise näevad vaeva, et saavutada eesti keeles selline tase, et oleks võimalik patsientidega suhelda,» lausus ta. 

Noormees ütles, et õppejõu seisukohast on kindlasti parim enda emakeeles rääkida ja see tagab parima õppetöö taseme. 

Arstiteaduse õppematerjalide hulgas on tema sõnul ka ingliskeelseid materjale pigem rohkem kui vaja ja seega ei tohiks olla suurt probleemi, kui kõik õppejõudude slaidid pole kättesaadavad. 

Välistudengid on kurtnud ka selle üle, et suhtlus patsientidega toimub vahepeal eesti keeles. Saksa tudengi Werchowski sõnul on just patsientidega suhtlemine tema jaoks kogu õppe kõige raskem osa, sest õppejõud unustavad aeg-ajalt talle tõlkida ja tal on piinlik iga kord tõlget küsida. 

Seetõttu tunneb ta end praktilistes tundides ebamugavalt, sest oma rühmakaaslaste seas on ta ainuke, kes eesti keelt ei oska.

Vene tudeng Gordienko ütles aga, et tema ei pea seda kuigi suureks probleemiks, sest on loomulik, et inimesed suhtlevad oma riigis selle riigi emakeeles. Pealegi saavat Eestis hästi ka vene keelega hakkama ning nooremad patsiendid oskavad inglise keelt. 

Gordienko peab seda suureks eeliseks paljude teiste ülikoolide seas, et Tartu ülikoolis on võimalik õppida ja kätt harjutada päris patsientide peal. 

Dekaan Margus Lember rääkis, et arstiks õppimine käib praktilise töö kaudu. Ta seletas, et neil on tavaks saanud, et kliiniline õpe toimub päris patsientide peal. 

Lember ütles, et välistudengitele seletati, et neil on võimalik valida, kas õpitakse piltide ja väljamõeldud juhtumite abil või tagab kool neile patsientidega õppe, mille puhul tuleb arvestada, et patsiendid räägivad eesti keelt. Tudengid soovisid patsientide peal õppida. 

Ingliskeelse bakalaureuse- ja magistriõppe programmijuht Oivi Uibo on veendunud, et päris inimeste peal õppimine on privileeg auditooriumis ja seminaris õppimise ees. 

Üldjoontes ollakse rahul

Välistudengitele on ette nähtud ka kohustuslikud eesti keele tunnid sel eesmärgil, et kui jõuabki kätte aeg päris patsientidega suhelda, siis saavad nad patsientidest enam-vähem aru.

Olenemata mõnest väljakutsest, mis on nüüdseks lahendatud, on nii Werchowski kui ka Gordienko siinse õppega rahul. 

Werchowski teadis Tartusse tulles, et inglise keeles õpetatakse alles neljandast aastat ning ta aimas, et kõik pole täiuslik. Ta tõi välja, et dekaan on väga abivalmis  olnud ja Oivi Uibo on vastanud kõigile tema küsimustele ning aidanud alati hea meelega. 

Haigla on Werchowski sõnul väga moodne ja meditsiiniõpe on igati ajaga kaasas käiv. 

«Loomulikult olen ma aeg-ajalt vihane, kui pean materjale Google Translate’i abil tõlkima ja ikka ei saa aru, mis on kirjas, aga ma loodan, et asjad lahenevad ja lähevad paremaks.» Nüüdseks peaksid need probleemid olema ka lahenenud. 

Janne Virtaneni meelest peaks meelde tuletama, et kõikidel on ühine huvi – et tudengist saaks hea arst. Kui on ühine huvi, siis on kindlasti võimalik ka probleemid tõhusalt lahendada, nii et kõik on rahul. 

«Vahel osapooled lihtsalt unustavad, et eesmärk on kõigil sama. Ülikoolil pole soovi arstiks õppimist meelega raskendada,» arvas ta.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit