Tartu ülikooli muuseum kutsub nii kogenud uurijaid kui ka kraadiõppureid osalema muuseumi aastakonverentsil «Muutuste sajand Eesti meditsiinis».

Valdav hulk Eesti arste on hariduse saanud Tartu ülikoolist. Rahvusülikooli juubeli lähenedes soovib muuseum heita pilgu möödunud saja aasta arengutele ja sellele, kuidas on see areng aidanud meid tänasesse päeva.

Meedikute üks eesmärk on läbi aegade olnud sama: inimesi ravida ja tervena hoida. Kuidas täpselt, millega, milleks, kes ja kuidas selle eest maksab jne, sõltub siiski iga ajajärgu teaduse arengutasemest, ühiskonnakorrast ja väärtushinnangutest.

Konverentsil arutletakse, mis ja kuidas on mõjutanud arstiteaduse teemavalikuid ja tulemuslikkust, meedikute koolitamist ülikoolis ja nende tööle rakendamist ning arsti ja patsiendi rollide muutumist saja aasta jooksul.

Meditsiini arengut on mõjutanud teadusvõrgustikud, sealhulgas meditsiini rahastus, koostööpartnerid idas ja läänes, raudne eesriie ja selle kadumine. Tervishoiusüsteemi on muudetud sõltuvalt teoreetilistest arusaamadest ja poliitilisest võimust. Kes ja kuidas on selliseid muutusi juhtinud ning kuidas on teoreetilised arusaamad mõjutanud praktikat ja vastupidi – ka neile küsimustele püütakse konverentsil vastuseid leida.

1920. aastail tehti tohutu töö eestikeelse meditsiinisõnavara loomiseks. Kui palju on või peab olema arstkond rahvuslik? Kuidas on rahvuslike ülikoolide teke mõjutanud meedikute rahvusvahelist koostööd ja konkurentsi?

Kaasaegne meditsiin ei saa enam kuidagi hakkama meditsiinitehnikata. Kuidas on selle olukorrani jõutud? Millised on olnud murdepunktid? Kuidas on uued tehnilised vahendid mõjutanud õpetamist või teadustulemuste jäädvustamist?

Muuseum kutsub nende küsimuste üle kaasa mõtlema nii kogenud uurijaid kui ka kraadiõppureid.

Konverents toimub 6. detsembril ning seda korraldavad TÜ muuseum ja TÜ meditsiiniteaduste valdkond.