Ilvest kutsutakse tihti esinema erinevatele üritustele selleks, et ta teisi inimesi inspireeriks ja mõtlema paneks.
FOTO: Erakogu

Erika Ilves: tähtis on leida probleem, millele tasub oma elu kulutada

Vilistlane

Erika Ilves on maailmaparandaja, kellel on plaan asustada ühel ilusal päeval kosmos. Õigusteaduse taustaga naine soovib, et tema elul oleks mõte ja et ta surres teaks, et on inimkonnale kasu toonud.

Kui Erika Ilves astus 1995. aastal ülikooli, oli levinud arusaam, et õppida tasub peamiselt kaht eriala: majandust või õigust. Ülejäänud erialad olid toona teisejärgulised. Kuna Ilves sai mõlemale erialale sisse, siis tuli valik langetada. Liisk langes õigusteaduse peale, sest see tundus raskem ja ka suurem väljakutse. Kui ta saaks midagi muuta, siis nüüd tagantjärele vaadates läheks ta hoopis füüsikat õppima.

Kuigi Ilves lõpetas õigusteaduskonna, pole ta selles valdkonnas väga pikalt tegutsenud. «Õppides tundus, et õiguses on palju loomingulisi võimalusi. Mõtlesin tol ajal hästi palju sellele, kuidas saaks luua uusi õigussüsteeme ilma riigi monopolita. Kui aga tööle hakkasin, siis probleemid, mida lahendasin, olid väga tavalised,» rääkis ta.

Ilves seletas, et psühholoogias on selline mõiste nagu «hügieenifaktor». Talle tundus, et kui ta tegi oma tööd hästi, siis ettevõtetevahelised kokkulepped ja muud taolised asjad ei saanud lihtsalt viltu minna. See aga ei pakkunud talle piisavat rahuldust. «Mina tahtsin midagi uut luua, midagi paremaks muuta,» ütles ta.

Tuleb suurde tiiki hüpata

Ilves on olnud ka Res Publica liige. Erakonna liikmena hakkas ta juba keskkooli ajal käima rahvusvahelistel poliitilistel konverentsidel ning USA-s praktikal. «Juba siis tundus, et kui tahad huvitavaid asju saada, pead suurde tiiki hüppama,» lausus ta. Just seda on ta mitmeid kordi teinud.

Ühel hetkel otsustas Ilves, et oleks aeg saada ärinduses käsi valgeks. Kui otsus oli sündinud, siis hakkas ta saatma oma elulookirjeldusi maailma parimatesse ettevõtetesse. Üks tema soovitud ettevõte oli McKinsey, aga kuna neil polnud Eestis kontorit, läks Ilves Taani ja sealt edasi viis töö ta Aafrikasse, Aasiasse ja Kaug-Itta. Sealt saigi alguse tema elu välismaal.

Ilves elab praegu Londonis ja kodumaale ei ole tal plaanis naasta. Tema lapsedki räägivad ainult inglise ja prantsuse keelt ning enamik tema firma tööst on Suurbritannias ja USA-s.

Kuigi naine on õppinud õigust ja tegutsenud ärinduses, tegeleb ta praegu hoopis kosmosevaldkonnaga. Ta on kaasasutanud firma OffWorld, kus ehitatakse kaevandusroboteid. Ühel päeval peaksid need jõudma nii Kuule kui ka Marsile.

Praegu arendatakse neid aga maapealsete kaevandustoodete jaoks. «On päris selge, et kosmose asustamine ei juhtu ilma tugevate robotiteta ja esimene planeet, kus nad peavad toime tulema, on Maa,» lausus ettevõtja.

OffWorld teebki kaevandusroboteid, mis kaaluvad maksimaalselt vaid 50 kilogrammi. Maa peal on eesmärk automatiseerida 80–90 protsenti kaevandustegevusest, lõpetada inimeste maa alla saatmine ja vähendada mõju keskkonnale.

Ettevõtte 20–30 esimest robotit peaksid Maal jõudma maapinna alla umbes kahe aasta pärast ja täismahus tootmine peaks käivituma viie aasta pärast.

Kosmose asustamine lahendab probleeme

Ilves rääkis, et kosmosevaldkonda jõudis ta väga analüütiliselt. Tal oli Dubais strateegiafirma, kus tehti pikaajalisi tehnoloogia arendamisplaane kohalikele valitsustele ja fondidele. Ühel päeval tekkis tal äripartner Anna Stillwelliga töö käigus mõte: kui kogu inimtsivilisatsioonil oleks juht, mis peaks olema selle juhi tegevuskava ja miks. Mis on meie ühiskonna kõige olulisemad probleemid ja arenguvõimalused?

Sellele mõttele kulus neil viis aastat. Lõpuks kirjutasid nad äripartneriga raamatu «The Human Project» ning tegid ka samanimelise mobiilirakenduse.  

«The Human Project» sõnastab terviklikult 16 ohtu, väljakutset või võimalust inimkonnale, üritab neile anda kaalu ning pakub aruteluks välja lahendusi. Väljakutsete hulka kuuluvad näiteks vaesus, geoloogilised katastroofid ja asteroidid.

Ühel hetkel sai Ilves aru, et kui ta soovib probleeme lahendada, siis kosmose asustamine lahendab mitu probleemi korraga. Kosmose asustamine vähendab eksistentsiaalseid riske ning nõuab suurt arendamist. Muuhulgas tuleb välja nuputada, kuidas luua oma biosfäär Kuul ja Marsil. Ilves on seda meelt, et kui saaksime ehitada täiesti kinniseid sisusüsteeme, siis Maast ülevalpool saab asju korda ajada ka ökoloogiliselt.

Pärast neid mõtteid oli Ilvese jaoks selge, et oma ülejäänud elu kulutab ta kosmosetehnoloogiate arendamisele.

Õnne ei otsi

Ilves rääkis, et tema jõudis kosmoseni analüütiliselt, aga inimesed on erinevad ja peavad ise aru saama, mis on see, mis neid köidab. «Mina näiteks ei otsi õnne ega üritada leida oma kirge,» lausus ta.

Naine lisas, et tema jaoks on kõige olulisem see, et elul oleks mõte ning et surres teaks ta, et inimkonna tulevik on natuke parem ja just sellepärast, et tema on elanud ja midagi teinud.

Ta usub, et sellise lähenemisviisiga saabki asju analüüsida ja mõista, mis on olulised probleemid ning mida meie saame teha, et probleemi leevendada või lahendada. «Selleks tuleb aga hästi palju lugeda ja püüda aru saada, mis maailmas toimub. Mitte uudiste põhjal, vaid faktide ja andmete põhjal,» sõnas ta. Ta tõi ka välja, et Tartu ülikoolist sai ta eluks kaasa loogilise ja korrastatud mõtlemise, mis on elus kasuks tulnud.

Teiste arvamus ei loe

Kõrvaltvaatajatele on näha, et Ilves on oma elus palju saavutanud ja ilmselt saavutab veelgi. Kui küsisin tema käest, mis on edu võti, vastas naine, et selle kohta ei oska ta midagi öelda. Küll aga võttis üks asi tal liiga palju aega, et see selgeks saada.

«Meil kõigil on vaid üks elu ja tuleb ise korralikult mõelda, kuidas seda kulutada, ning mitte jälgida seda, mida teised arvavad või mis on teiste meelest hea karjäär. See kõik on puhas müra. Kõige tähtsam on leida probleem, mille peale tasub oma elu kulutada,» lausus ta. Ilves rääkis, et nüüd on ta enda jaoks asjad lahti mõtestanud järgmiselt: kui inimesed ütlevad talle, et mingi asi on võimalik, siis ta usub neid. Kui aga öeldakse, et miski on võimatu, siis ta eeldab, et need inimesed tõenäoliselt eksivad. 

Väljavõtted:

Ilvese jaoks on kõige olulisem see, et elul on mõte ning et surres teaks ta, et inimkonna tulevik on natuke parem ja just sellepärast, et tema on elanud ja midagi teinud.

Ilves rääkis, et nüüd on ta enda jaoks asjad lahti mõtestanud järgmiselt: kui inimesed ütlevad talle, et mingi asi on võimalik, siis ta usub neid. Kui aga öeldakse, et miski on võimatu, siis ta eeldab, et need inimesed tõenäoliselt eksivad.

Erika Ilvese lemmikud

Raamat, mis on mind mõjutanud: Neid on sadu! Aga kui pean ühe valima, siis David Deutschi «The Beginning of Infinity».
Film, mida vaataks veel: Kõik «Star Treki» osad.
Telefoniäpp, mis on lihtsustanud minu elu: Flipboard uudiste lugemiseks
Muusika, mis ei unune: Dave Matthews Band «Grave digger».
Ülikoolimälestus, mis aeg-ajalt meenub: Naaritsa eksam, millel kukkusin esimesel korral läbi. Seda pole kunagi rohkem juhtunud, seega jäi šokina mällu.
Koht, kus tulevad parimad mõtted: Duši all.

 

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit