Doktorant soovib vähendada vähiravimite kõrvalmõju

Uudis

Tartu ülikooli vähibioloogia uurimisrühmas teadustööd tegev doktorant Anne-Mari Anton Willmore soovib oma teadustööga vähendada vähihaigete vähiravimite kõrvalmõju ja ravimi annust.

Anna-Mari Anton Willmore’i peamine uurimissuund on hõbeda nanoosakeste sünteesiprotsessi optimeerimine ja iseloomustamine ning osakeste funktsionaliseerimine ja rakendusvõimaluste katsetamine. Kitsamalt saab osakesi rakendada vähiuuringutes.

Anne-Mari Anton Willmore ütles, et nanoosakestele on kinnitatud vähirakke äratundvad lühikesed valgujupid. «Lisades nendele osakestele helendavad ehk fluorestseeruvad märgised ning süstides neid vereringesse, on võimalik visualiseerida ainult vähirakke.» Tinglikult toimivad osakesed kui mudelravimid. Vahetades osakeste pinnal olevad helendavad märgised vähiravimite vastu, säilib selle kogumi vähispetsiifilisus, kuid vähenema peaksid ravimite kõrvalmõjud ja ravimi tõhus annus, ütles Willmore.

Doktorandi sõnul on oluline leida igale patsiendile sobiv ravim või ravimid. «See eeldab omakorda, et patsiendi kasvaja kohta saadakse võimalikult palju teavet. Taoline osakeste platvorm, millele on lihtne lisada erinevaid vähispetsiifilisi peptiide või peptiidide ning ravimite segusid, annab selleks suurepärase eelduse,» rääkis Willmore.

Doktorant on kindel, et tema uurimistöö avardab teaduse ja meditsiini vahel tehtava koostöö võimalusi. «Tartu ülikooli kliinikumi arstide ja TÜ teadlaste tihe läbikäimine loob ideaalse keskkonna, et teadussaavutusi kiiresti katsetada ja patsientideni viia.»

Oma teadus- ja doktoritööga tegelemiseks sai Willmore TÜ sihtasutuse Valda ja Bernard Õuna mälestusfondist 5000 euro suuruse stipendiumi. Komisjon, kuhu kuulusid TÜ molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhataja Toivo Maimets ja immunoloogia professor Raivo Uibo, tõid laureaadi tugevusena välja valdkondadeülese lähenemise, nanoosakeste kasutamise vähiravis ja väljapaistvate publikatsioonide olemasolu.

Pärt Peterson ütles, et komisjonil oli sel aastal otsust keeruline teha, sest häid taotlusi oli mitmeid. «Lõppvalik langes Anne-Mari Anton Willmore’i tööle, kelle kõrgetasemeline teadustöö paelus biomeditsiini erinevate valdkondade ühendamise ning vähiuuringute ja -ravi suunaliste lahenduste väljatöötamisega.» Ta lisas, et kasvajatega seotud teadustöö vajab kindlasti Eestis suuremat tähelepanu.

Jaga artiklit