Üks projekt on seotud ka Tartu ülikooli karjääripäeva korraldamisega.
FOTO: TÜ arvutiteaduste instituut

Projektipõhine praktika avab uued võimalused

Aktuaalne

Alates sellest aastast on tudengitel võimalus osaleda projektis, mis annab võimaluse teha õpingute ajal ettevõtetes praktikat. Tänavu on projektiga liitunud Eesti Energia, politsei- ja piirivalveamet ning Tartu ülikool.

TÜ ettevõtluse õppetooli juhataja Mervi Raudsaar ütles, et projektipõhise praktika mõte tekkis probleemist, et tudengid ei leia endale tihti ettevõtetes praktikakohti ja teisalt ei ole ettevõtjad aeg-ajalt rahul praktikale tulnud üliõpilastega. «Nii mõtlesimegi, et projektipõhine praktika lahendaks ära probleemid, tekitaks juurde praktikakohti ning tudengid saaksid meeskonnatöö, probleemilahendamise ja ettevõttega koostöö kogemused.»

TÜ tehnoloogiasiirde talituse juhataja Kristel Reim ütles, et kuna enamasti teevad üliõpilased praktikat ainult suvel, siis annab projektipõhine praktika neile võimaluse praktiseerida ka õppimise ajal. «Suvel on suur osa ettevõtete töötajatest puhkusel ning võib juhtuda, et üliõpilasel pole juhendajat.» Projektipõhise praktika puhul on tudengite meeskonnal olemas nii ettevõtte- kui ka ülikoolipoolne juhendaja.

Projektipõhine praktika tähendab, et erinevate erialade üliõpilastest moodustatakse meeskonnad, kes saavad ülesande tegeleda ühe ettevõtte probleemi- või ülesandepüstitusega. Meeskond ja ettevõte sõlmivad omavahel ka lepingu, kus pannakse paika eesmärgid ja eeldatav tulemus. «Peale selle räägitakse läbi intellektuaalomandi tingimused, sest neist projektidest tekib tegelik tulemus, mudel vms,» sõnas Reim.

Põnevad projektid

Tartu ülikool on projektipõhise praktika jaoks välja pakkunud Karjääripäeva korralduse, mille vastu on mõned tudengid ka juba huvi tundnud. Eesti Energia on käinud välja kaks projekti, millest üks on seotud elektrikasutuse visualiseerimisega ja teine hinnastsenaariumitega. Politsei- ja piirivalveamet otsib lahendusi küsimusele, kui tulemuslikud on tänases liiklusjärelevalves kasutatavad meetodid ja missugused võiksid olla uued toimimisviisid.

Politsei- ja piirivalveameti politseimajor ja politsei ekspertanalüütik Raul Savimaa ütles, et nende projekti eesmärk on saada teada, milline peaks olema tulemuslik liiklusjärelevalve, et liiklus ohutumaks muuta. «Ootame uusi tulemuslikke ja tõenduspõhiseid liiklusjärelevalve meetodeid ja võimalikke tehnoloogilisi lahendusi, mida saaks edaspidi liiklusjärelevalves katsetada ja kasutusele võtta.»

Savimaa sõnul on tudengitel projektis osaledes võimalus näha, kuidas toimib Eesti suurim riigiasutus, kuidas muutuvad turvalisusküsimuste lahendamise vajadused tegelikeks tegevusteks ning missuguseid vahendeid selleks kasutatakse ja kuidas tegevusi kavandatakse. «Praktika käigus saavad üliõpilased päriselt panustada ja teha midagi ära meie kõigi turvalisuse jaoks, praegusel juhul liiklusvigastuste ja liiklussurmade vähendamiseks,» ütles Savimaa.

Politseimajori arvates annab projektipõhine praktika üliõpilasele võimaluse osaleda koos erinevate erialade üliõpilastega töös, millega püütakse tegelikele olulistele probleemidele lahendusi leida.

Nii politsei- ja piirivalveameti kui ka Eesti Energia jaoks on oluline panustada üliõpilaste arengusse. «Soovime, et peale hea akadeemilise hariduse saaksid tudengid juba õpingute ajal teadmisi praktilisest küljest ning et nad oleksid paremini kursis ühiskonna ja iga üksikisiku turvalisusega,» ütles Savimaa.

Samuti vaatavad mõlemad ettevõtted tulevikku ja usuvad, et tudengite seas on nende tulevasi töötajaid. «Soovime saada nendega võimalikult vara kontakti ja tutvustada neile nii meie tegevusi kui ka tööjõu võimalusi ja vajadusi. Ettevõtte ja tema töötajatega tutvumine lihtsustab kindlasti ka hilisemat organisatsiooni sisse elamist,» sõnas Eesti Energia personalipartner Katrina Laurson-Suurna.

Laurson-Suurna sõnul annab projektis osalemine üliõpilastele hea võimaluse saada praktiline kogemus sellest, kuidas ettevõttes asjad käivad ning kuidas teoreetilisi teadmisi ettevõtte igapäevaküsimustes rakendada.

«Meie pakutud elektrikasutuse visualiseerimise projekti eesmärk on näiteks luua vahend, mille abil saaks erakliendist elektritarbija teadlikuks oma elektritarbimisest ja -kuludest ning mis mõjutaks teda oma elektrikulusid mõistlikult vähendama,» ütles Laurson-Suurna. Selleks saavad üliõpilased kasutada ühe kindla piirkonna elanike tunnipõhiseid elektritarbimise andmeid.

Teine projekt on seotud hinnastsenaariumitega ning selle eesmärk on koostada andmebaas, mida saab korrapäraselt kasutada erinevate näitajate tasemete pikaaegseks prognoosimiseks. «Eesti Energiale on oluline, et tuleviku prognoosimisel ja eri projektide võrdlemisel lähtuksime samadest põhimõtetest ja metoodikast.» Ta lisas, et kuna turul toimuv on pidevas muutumises, siis peaks ka loodav tööriist olema võimalikult automaatne, et seda oleks võimalik vastavalt vajadustele uuendada.

Nad plaanivad hakata mudelit kasutama korrapäraselt eri projektide tasuvusarvutuste hindamiseks, kontserni strateegia eelduste koostamiseks ja igapäevatöö erinevates tulevikku vaatavates analüüside tegemiseks.

Julgus osaleda

Kuna tegemist on prooviprojektiga, ei ole kõik üksikasjad veel täpselt paigas. Küll aga arvasid nii Raudsaar kui ka Reim, et ilmselt kestab projekt novembrist juunini. «Meie esimene kogemus näitab, et nii ettevõtetel kui ka ülikoolil kulub alguses veidi aega, et esialgsed asjad paika saada. Näiteks ettevõttepoolne eesmärgipüstitus ja fookus, meie poolt aga juhendaja leidmine,» ütles Reim.

Raudsaar ja Reim tunnistasid, et ülikoolipoolse juhendaja leidmine võib olla väljakutse, sest õppejõud kahtlevad, kas nad saavad projekti juhendamisega hakkama. «Meie julgustaksime siiski õppejõude ja ka doktorante, sest see on suurepärane võimalus,» ütles Reim. Projektijuhtimine ei tähenda, et üliõpilaste meeskonda tuleb üksi juhendada, vaid võimalik on kaasata ka erialaasjatundjaid.

«Kui juhendajal jääb puudu mõnest teadmisest või oskusest, siis saab pöörduda ülikoolis mõne asjatundja poole, kes aitaks vastava teemaga tegeleda,» ütles Reim. Ta lisas, et juhendaja põhioskus peaks olema eesmärgile suunatus ja see, kuidas viia meeskond punktist A punkti B, kaasates vajadusel lisajõudusid.

Raudsaar julgustas tudengeid projektist osa võtma. «Kirjutage mulle, küsige ja haarake heast võimalusest kinni!»

Merilyn Säde

UT peatoimetaja 2016–2017

Jaga artiklit