Kommunikatsioonitudengite koolitööst sai alguse tore projekt.
FOTO: Erakogu

Tudengite hobi on menukas ka välismaal

Tudengid

Oma kätega millegi valmistamine on saanud aasta-aastalt üha menukamaks. Tegime juttu noortega, kelle taolisest huvist on välja kasvanud midagi suuremat.

Tarkvaratehnoloogia magistrant Sander Stroomi hobi on vineerist kastide meisterdamine. Tegelikult oleks õigem nimetada neid hoopis seifideks, sest kastide lahti saamiseks on vaja teada õiget kombinatsiooni.

Sander rääkis, kuidas ta nägi kunagi Youtube’i keskkonnas videot, kus noormees tegi õele sünnipäevakingituseks suure mõistatusega kasti, mille põhjas oli kingitus. Selleks et kingituseni jõuda, oli vaja mõistatused lahendada. Sealt saigi Sander innustust ja proovis ka ise midagi taolist valmistada.

Esimese kasti tegi Sander isale ja see sarnanes väga algupärase kastiga, mida ta videos nägi. Hiljem mõtles ta välja kindlad nõuded, millele kastid vastama peavad. Esiteks on kastid nagu legod – ei ole kasutatud liimi, kruve ega muid vahendeid üksikosade kinnitamiseks. Kastides on kasutatud ainult puidust osiseid. Kastil on lukk ja uuematel kastidel on luku kood ka muudetav. Kasti saab täielikult lahti võtta ja kokku panna pärast luku avamist.

Sobib ka tipikastiks

Esialgne mõte oli kasutada kaste kinkepaberi asemel. Selleks et kingitus kätte saada, peab kingi saaja luku avama kas muukides või mõistatust lahendades. Hiljem tekkis Sandril idee kaste kasutada ka hoiupõrsastena. Vaja oli lihtsalt kaanele pilu sisse lõigata. Vana Jäära pubis kasutatakse ühte kastidest näiteks tipikastina.

Siiani on Sander valmis teinud kaheksa erinevat kasti. Aastas valmib tal keskmiselt kaks uut kujundust. Kõige rohkem aega kulub selleks, et mõelda välja, milline peaks lukusüsteem olema. Kui joonestamiseks läheb, saab disain muude toimingute kõrvalt valmis umbes kahe nädalaga. Ta rääkis, et nii mitme kasti valmistamisest on tekkinud juba erinevad võtted, kuidas vineerist üksikosi kõige paremini kokku sobitada.

Kaste kujundades teeb Sander ainult kahemõõtmelised joonised ning üritab peas välja mõelda, mismoodi osad kolmemõõtmeliselt kokku sobivad.

«Varem juhtus päris tihti nii, et kui disain juba peaaegu valmis oli, tuli välja, et neid osi ei saa üheski järjekorras kokku panna, sest midagi jääb alati ette. See on kindlasti kõige keerulisem osa selle hobi juures,» lausus noormees.

Sander ise arvab, et kastide juures on kõige huvitavam see, kuidas detailid hoiavad üksteist niimoodi koos, et kast laiali ei laguneks.

Sandri valmistatud kastid tekitavad huvi ka välismaal. Oktoobri keskel läheb ta Rooma oma meisterdusi näitama. Seal saavad igasugused leiutajad ja nokitsejad näidata, millega nad tegelevad.

Sander rääkis, et ta püüab kogu aeg uusi lukusüsteeme välja mõelda.  Järgmise kasti põhimõte on näiteks selline, et kasti avamiseks peab etteantud üksikosadest võtme ise kokku panema. Kui tekib rohkem huvilisi, kes tahavad kaste osta, siis üritab ta neid kindlasti ka müügiks valmistada. 

Jõulukingitused tee ise

Kaks aastat tagasi sai äärmiselt menukaks toonaste Tartu ülikooli kommunikatsioonitudengite Eliise Oti, Helena Haini, Liina Külvi ja Kai Reinfeldti koolitöö raames tehtud kampaania «Sel aastal teeme jõulukingid ise», kus tudengid kutsusid inimesi üles enne jõule ise kingitusi meisterdama. Liikumine kujunes väga menukaks ja blogi teeise.com tegutseb siiani.

Neiud rääkisid, et igaühel neist on mingi väiksem huvi meisterdamise vastu olnud: Liina on küpsetaja, Kaile meeldib kududa, Eliise teeb kodus remonti, Helena on käinud lausa laatadel omatehtud ehteid müümas.

Neiude meelest on isetehtud kink suurepärane võimalus näidata olulistele inimestele seda, kui palju neist hoolime. Nad rääkisid, et ükskõik milline poeriiulilt haaratud vidin ei kanna endas sellist tähendust kui see, millesse on aega ja oskusi panustatud. Lisaks aitab see vähendada harjumust osta n-ö viimase hetke massitooteid ja see on omakorda panus looduskeskkonda.

Küsimuse peale, miks on nende algatus nii menukaks saanud, vastasid nad, et ilmselt on seal taga mitme asja koosmõju: igasugune isetegemine, olgu siis näiteks leivaküpsetamine, on muutumas populaarsemaks. Teiseks võib ilmselt tuua inimeste suurema keskkonnateadlikkuse: väga paljut saab taaskasutada ning luua tõeliselt kauneid ja lahedaid asju.

Konti ei murra

«Me ise usume, et meie leht on menukas ka seepärast, et enamik ideid, mida jagame, on üsna lihtsad ega murra kellegi konti. Peale selle proovime ka palju asju ise järele. Ega meie katsetused ka alati ei õnnestu, kuid siis saamegi jagada oma soovitusi selle kohta, mida mitte teha,» ütles Kai.  

Meisterdajad arvavad, et kui tutvusringkonnas leidub niisama hobikorras meisterdajaid, siis sageli ongi nendelt saadud kingid nende endi tehtud. Paljud aga hakkavad katsetama just enne jõuluhooaega: ühest küljest leiab tegevust pimedateks sügisõhtuteks, teisest küljest saab jõuludeks perele-sõpradele vahvad kingid.

Blogi esimesel tegevusaastal palusid tudengid lehe fännidel saata oma meisterdusi ja nad ei pidanud pettuma – inimestele meeldib meisterdada.

«Need, kellele meisterdada ei meeldi, toovad peamiseks põhjuseks ajapuuduse, ja tõsi ta on – kellel seda aega ikka ülearu on. Kuid me ise arvame, et tegelikult ei ole asi ajas, pigem ei ole leitud head ideed. Kui innustav mõte on olemas, küll siis meisterdatakse hea meelega,» lausus Kai.

Blogis jagatakse ka ideid nendele, kellel meisterdamine veel võib-olla nii hästi välja ei tule. Samas tuletavad neiud meelde, et harjutamine teeb meistriks.

Innustust ideedeks, mida meisterdada, leiavad noored peamiselt internetist, aga ka lähedastelt ja tuttavatelt, kes on ise midagi teha proovinud. Samuti saadavad fännid ise ideid, mida nemad on teinud ja neiud jagavad neid mõtteid ka oma lehel.


TEE ISE

Õunakrõpsud

Eliise jagas blogis kuivatatud õunade retsepti.

Mäletan oma lapsepõlvest nii hästi kuivatatud õunade maitset. Nii hea oli neid õhtuti telesaateid vaadates ajaviiteks näksida. Ei mingeid kartulikrõpse ega komme ei olnud siis vaja. Nüüd oma õunaaia rohkele õunasaagile peale vaadates tuli see mälestus silme ette ja otsustasin välja uurida, kuidas õunu kuivatada.

Õunad on vaja ära pesta ja kuivatada, vajadusel südamikud välja lõigata, õhukesteks viiludeks lõigata (u 0,5 cm) ning küpsetuspaberiga pannile asetada. Seejärel võib need sooja ahju peale kuivama panna. Õun pidavat vajama kuivamiseks aega ja parasjagu sooja.

Kui kodus sellist ahjupealset, kuhu neid kuivama panna pole, siis võib õunad ka pannile tõsta ja panna 40–60 kraadisesse praeahju. Ahju uks võiks natuke lahti jääda, et niiskus sealt välja tuleks. Sedasi võiks need õunad seal umbes 4–5 tundi valmida. Pärast ahjus kuivatamist tuleb lasta õuntel õhu käes mõned päevad seista ja neid iga päev ettevaatlikult segada ning alles seejärel võib need hoiustamiseks näiteks ilusasse purki pista.

Sügisene kuivatatud lehtede projekt

Liina jagas blogis ideed, kuidas kodu sügiseselt kaunistada.

Lisaks ära liimi tervet lehte kinni, vaid pigem ainult keskosa – siis jäävad lehed armsalt turritama. Viimasena kasuta kuuma liimi ja oksa, millest teha lehe vars. Ja valmis ta ongi.Blogipidaja, kes selle projekti läbi tegi, soovitas omalt poolt lehti võimalikult vähe lõikuda, et tulemus jääks võimalikult loomulik. See tähendab suuremat töömahtu, et leida õiged lehed õigesse kohta, aga lõpptulemus on selle võrra ilusam.Kõigepealt on vaja alust: kas puidust plaati või lõuendit. Sobib ka paksem paber.

Esimene samm on kujundi välja joonistamine.

Teine samm on asuda kujundile lehti asetama nii, et nad jääksid võimalikult kaunilt, ning seejärel need kinni liimida. Et liim saaks kuivada, on soovitatud neile mõneks ajaks mingi raskus peale asetada.

 

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

meisterdamine, blogi, tee ise