Aarne Rannamäe

In memoriam

10.05.1958–10.09.2016

«See on lausa imeline tunne olla reede pärastlõunal toimetuses, hingata endasse kummalist rahu... ja mõtelda. Nädala rahutus on kui käega pühitud, on jäänud vaid rõõm tehtud lehest...,» nii võttis 1978. aasta mais oma töönädala ülikoolilehe toimetuses kokku üliõpilane Aarne Rannamäe. Seesama kogu Eestile tuntud teleajakirjanik Aarne Rannamäe, kelle esimene töökoht oli Universitas Tartuensises.

Väljaande sisukuse mõttes kaasati korrespondendiks ajakirjandustudengeid, kellest üks töötas ühel nädalal, teine teisel. Nad ei pidanud iga päev toimetuses kohal olema, vaid kirjutasid lugusid, koostasid maketti, osalesid trükikojas küljendamisel, lugesid korrektuuri ja tegid kõike, mida õppimise kõrvalt suutsid. Oluliseim oli aga tudengipoolne värske probleemitõstatus. Tolleaegsel ajakirjanduspäeval, 5. mail tutvustas toimetus lehes oma köögipoolt ning sealt need Aarnegi mõtted oma tööst.

Aarne Rannamäe astus ülikooli 1976. aastal, kui ajakirjandust õpetati esimest korda omaette erialana. Loomingulise konkursiga võeti vastu 25 noort, kelle ülikooliaega iseloomustab stagnatsiooni pealetung. Ent see kursus oli täis isiksusi, kellel olid väljakujunenud huvialad ning kes ajasid ülikooliski oma rida. Aarne oli ka kursusevanem, teda huvitasid keeled, välispoliitika. Ta paistis teiste seast silma oma asjalikkuse ja töökusega ning seetõttu tegin talle ettepaneku tulla tööle korrespondendikohale poole koormusega. Teisel poolel kohal töötas algul Ester Šank, hiljem Raimu Hanson.

Üliõpilasena tuli neil sukelduda kogu ülikooli ellu, hoomata seda kui tervikut, kirjutada ülikoolis toimuvast nädalaülevaadet «Reedest reedeni» ja palju muud. Aastase tööaja jooksul pani need sageli kokku just Aarne. Praegu tundub eriti tähelepanuväärne artikkel «Kehalise kasvatuse kaitseks», kus Aarne arvustas kohustusliku kehalise kasvatuse tundide halba korraldust, kus kulus liiga palju aega staatilistele harjutustele ja teoreetilisele osale. Tema arvates peaksid tunnid aktiivsemad olema, et ülikooli lõpetaks füüsiliselt terve noor. Võitlus füüsilise tervise eest saatis Aarnet kogu elu.

Aarnest kujunes probleeme lahkav tele- ja raadioajakirjanik. Kuulates tema enda antud viimast intervjuud Anu Välbale, jäin huviga ootama Aarne järgmisi saateid, kus käsitletakse sisserännet. Ta on olnud üks väheseid, kes on avalikult kõnelenud Euroopas pagulaste vastuvõtupiiri ületamisest. Neid saateid aga ei tulnud enam.

Aarne oli üks paarikümnest tudengist, kellega mul oli õnn koos töötada. Me mäletame teda!

Varje Sootak, ülikoolilehe toimetaja 1977.–2008. aastal

Jaga artiklit

Märksõnad

Aarne Rannamäe