Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises

Inauguratsioon

18. oktoobril kell 16.15 peab ülikooli aulas inauguratsiooniloengu TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski.

Eestis arutletakse nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate hulgas vajaduse üle tõsta teaduse avalikku rahastamist 1%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Selle eesmärgiga on raske mitte nõustuda, kuid kas teaduse rahastamise juures on oluline ainult rahastuse maht või määrab teaduse tulemuslikkuse ühiskonna jaoks ka see, kuidas teadust rahastatakse?

Professor Kadri Ukrainski lõpetas 1996. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna ning kaitses 1998. aastal samas teadusmagistri kraadi. 1998.–2001. aastal töötas ta AS Silmet turundusspetsialistina.Kas konkurents teadusgrantide pärast tagab teaduse kõrge kvaliteedi? Miks teadlased konkurentsipõhist rahastamist eelistavad, mis on konkurentsi toimimise eeltingimused ning mis juhtub, kui need ei ole täidetud? Missuguseid stiimuleid pakuvad erinevad rahastamisviisid teadlastele? Loengus käsitletakse neid küsimusi majandusteaduse ja empiirilise teaduspoliitika uuringute vaatepunktist.

Doktorantuuri ajal, alates 2001. aastast on Kadri Ukrainski töötanud TÜ majandusteaduskonnas erinevatel ametikohtadel ning peale doktorikraadi kaitsmist 2008. aastal vanemteadurina. 2015. aastal valiti Kadri Ukrainski teadus- ja innovatsioonipoliitika professoriks.

Professor Ukrainski uurimisteemad on seotud uuendustega metsa- ja puidusektoris, innovatsioonipoliitikaga ning viimastel aastatel ka teaduspoliitikaga.

Täna toetab ta oma uuringutega teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides TIPS/RITA programmi ja OECD rahastatud teadustöö kaudu. Alates 2014. aastast on ta Horizon 2020 programmikomitee ekspert ja 2015. aastast Eesti teaduspoliitika komisjoni liige. Kadri Ukrainski on avaldanud üle 80 teaduspublikatsiooni ja uuringuraporti.

Jaga artiklit