TÜ astrofüüsika professor Peeter Tenjes peab oma inauguratsioonikõne 8. novembril kell 16.15 TÜ peahoone aulas.
FOTO: erakogu

Loeng nähtava ja tumeda aine jaotusest galaktikates

Inauguratsioon

8. novembril kell 16.15 peab Tartu ülikooli astrofüüsika professor Peeter Tenjes ülikooli aulas inauguratsiooniloengu teemal «Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates».

Küsimusele, millised füüsikalised protsessid on kõige olulisemad galaktikate nähtava struktuuri tekkel, ei saa vastata, ilma et me arvestaks galaktikates ja galaktikate süsteemides nii nähtava kui ka tumeda aine komponente.Tänapäeva astronoomia üks olulisemaid ülesandeid on uurida, kuidas kujunes välja galaktikate struktuur. Galaktikate heledused varieeruvad miljoneid kordi, osades galaktikates on näha hulgaliselt noori tähti ja gaasi, osad koosnevad valdavalt vanadest tähtedest. Eri vanuse ja koostisega tähed võivad paikneda galaktikates äärmiselt mitmekesiselt. Tähed ja gaas annavad aga vaid osa galaktikate massist – enamik massist on tumeda aine kujul.

Galaktikate kujunemine on väga aeglane: tüüpilised ajaskaalad on sajad miljonid või mõned miljardid aastad. Selliste aeglaste ja enamasti ka mitmeid miljardeid aastaid tagasi toimunud protsesside analüüsil on otstarbekas uurida paljusid eri kaugustel asuvaid galaktikaid. Uurides väga kaugel asuvaid galaktikaid, rändame me tinglikult ajas tagasi. Tumeda ja nähtava aine eristamiseks on vaja kasutada andmeid galaktikate heledusjaotuste ja tähtede liikumiste kohta. Lisaks on vaja arvestada galaktikate tähetekke kiirusi, tähtede keemilist koostist, gaasi liikumist ja seda, millises keskkonnas uuritav galaktika paikneb. Neid andmeid arvesse võtvate mudelite kasutamisel on võimalik aru saada, kuidas võis välja kujuneda universumi suuremastaabiline struktuur ja kuidas võisid selles struktuuris tekkida galaktikad ja tähed.

Professor Peeter Tenjes lõpetas Tartu ülikooli teoreetilise füüsika eriala 1978. aastal. Astronoomiadoktori kraad anti talle Tartu ülikoolis 1993. Aastal. Dissertatsiooni teema käsitles korrapäraste galaktikate struktuuri. Peeter Tenjes on töötanud lõpetamise järel Tartu observatooriumis ja Tartu ülikoolis. 2012. aastal valiti ta Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsika instituudi astrofüüsika professoriks. Ta on end täiendanud Napoli ja Göttingeni observatooriumides.

Professor Tenjese olulisemad teadustöö suunad on tähesüsteemide dünaamika uurimine, galaktikate ehituse modelleerimine ning kaugete galaktikate struktuuri uurimine.

Jaga artiklit