Tartu ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leiti ajalooline ja suure arheoloogilise väärtusega keskaegne hauakast.

Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast viitab väärika isiku matusepaigale.

TÜ arheoloogia vanemteadur Heiki Valk ütles, et sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole toomkirikust varem leitud. Tellistest laotud umbes 0,8x2 meetri suuruse hauakasti sügavam osa on säilinud tervena. Valgu hinnangul on omaette küsimus telliste kvaliteedis. «Osad tellised on väga korralikud, teised aga kehvasti põletatud. Ilmselt on hauakambri ehitamisel kasutatud ka praaktoodangut,» sõnas Valk.

Arheoloogi sõnul piirdub väljakaevamine praegu umbes viie ruutmeetri suuruse pinnaga. Hauakast on üksik ega moodusta osa suuremast hauakambrite süsteemist, nii nagu see oli näiteks Jaani kirikus. Sellist uusaegsete hauakambrite kärge nagu Jaani kirikus, kiriku aja lõppemisega keskaegsesse toomkirikusse tekkida ei jõudnud. Ilmselt olidki Toomkirikus vaid üksikud, eriti tähtsatele tegelastele kuuluvad hauakastid.

Järgmiseks sammuks on augu seinte kindlustamine ning hauakasti seest tühjaks kaevamine. «Hauakasti sisu on Liivi sõjas vene sõjaväe poolt segi keeratud. Suure tõenäosusega tervet skeletti sealt välja ei tule, aga alati võib olla võimalus, et mõni kasti sisu või põhi jäi rüüstamata,» rääkis ülikooli arheoloogia kabineti tehnik Martin Malve.

TÜ ajaloo muuseumi direktor Mariann Raisma lubas eri valdkonna spetsialistidega analüüsida, kas ja kuidas nelja-viie sajandi vanust hauakasti kõigile nähtavalt eksponeerida või on võimalik seda säilitada pigem maapõues.