Füüsikatudengid Andreas Valdmann ning Agnes Vask Hugo Treffneri gümnaasiumi 12d klassiga.
FOTO: Uku Pütsepp

Füüsikatudengid jagavad koolides teadmisi

Uudis

Lõppeval õppeaastal käis kaheksa TÜ füüsikatudengit omal algatusel gümnaasiumiõpilastele tänapäeva füüsikat ja selle uuemaid avastusi tutvustamas.

«Tudeng füüsikatundi» idee sündis juba eelmise aasta alguses. Mullu suvel koguti kokku kaheksa noort üliõpilast ja sügissemestril alustati ühiste koolituste ja koolitundide ettevalmistamisega.

Füüsikatudengeid aitas ettevalmistuse juures programm «Noored kooli», mille liikmed tutvustasid, millega alustav õpetaja klassi ees kokku võib puutuda. Iga tudeng valmistas ette tunni teemal, mis just teda ennast kõige rohkem füüsikas huvitas, ning ühiselt peeti katsetunnid, millest kutsuti osa võtma ka mittefüüsikuid.

Üks tunde andnud üliõpilastest, Ann Alice Ehala kinnitab, et sellisest ettevalmistustööst oli palju abi. «Tundi ette valmistades arvad, et jõuad palju rohkem. Seda läbi tehes tekib aga arusaamine, kuidas tegelikult tunniaega jaotada, mis materjal alles jätta ja mis mitte. Sealt edasi oli juba palju selgem, mida täpselt teha,» räägib Ann Alice.

Säravate silmadega loengupidajad

Projekti tunniteemad esimesel aastal:

  • «Grafeen – tuleviku supermaterjal»
  • «Kuidas asteroide kaevandada?»
  • «Kvantarvutid»
  • «Superkondensaatorid»
  • «Optilised kiud – kuidas Internet meile koju jõuab?»
  • «Galaktikate uurimine tänapäeval»
  • «Arvutusmeetodid aatomite ja molekulide füüsikas»
  • «Kaos ja komplekssüsteemid»

Tudengid kutsus kokku füüsikaüliõpilaste seltsi juhatus. Koos projekti eestvedaja Taavi Pungasega arutati, millised aktiivsematest tudengitest võiksid olla tundide andmisest huvitatud ja kellel oleks ka esinemisjulgust klassi ette minna. Kuigi alguses olid olemas ka üldised mõtted, mis teemadel kooliõpilastele tunde anda võiks, valisid tudengid oma tunniteemad lõpuks ise. Just enda tugevustest ja huvidest lähtuvalt.

«Nii ongi kõige parem, kui inimene räägib teemast, mis teda ennast tõeliselt huvitab. Ka õpilaste tagasisidest kostis välja, et oli näha, et teema väga huvitab seda inimest ja seepärast oli teda nauditav kuulata,» ütleb Taavi.

Kokku andsid tudengid üle Eesti 71 tundi. Käidi põhiliselt Tartu ja Tallinna koolides, aga ka mujal. Näiteks Viljandis, Pärnus ja Rakveres. Põhirõhk oli abiturientide õpetamisel, kuna 12. klassi füüsikas on palju juttu mikro- ja megamaailmast. Just sellega seostub palju, mida tänapäeva teadusmaailmas uuritakse ja millega tudengid ise ülikoolis tegelevad.

«Tahtsime, et nad näeksid, mis meie, tudengite arvates tegelikult füüsika on. Et nad ei teeks otsust ainult selle põhjal, mida koolitundides õpivad, vaid teaksid, milliseid avastusi praegu tehakse. Tihti arvatakse, et füüsikud on igavad inimesed ja mõnda peletab juba seegi,» seletab Taavi.

Osa füüsikaõpetajaid, kes tudengid enda klassile tundi andma kutsus, palus tutvustada just selliseid teemasid, kus saaks õpilastele ka katseid näidata, kuna koolil endal ei pruugi selliseid vahendeid olla. Õpilastele meeldivad eelkõige aga just sellised tunnid, kus midagi katsetada ja teha saab.

Mitmed tudengid said endaga kaasa tuua põnevaid katsevahendeid ja näidata näiteks seda, kuidas klaaspulgast optilist kiudu tõmmata või kuidas töötavad superkondensaatorid.

Kuigi Ann Alice’i tunni teema, kosmoloogia, oli üsna teoreetiline, sai tema näidata galaktikatest palju pilte ja teha joonistele lisaks ka mõne eksperimendi. Kosmoloogiaalaseid katseid on klassiruumis raske teha, aga et jõuda teemadest arusaamisele, peab rääkima füüsikalistest nähtustest ja katseid saab teha nende kohta.

«Muutsin eri soolalahustega küünlaleegi värvi – see oli väga hea tähtede spektritest ja valgusest rääkimise juures. Samuti lasin klassis ringi käima isetehtud spektrograafi, kus sai näha, kuidas ühest otsast sisse minev valgus selle sees murdub,» toob ta näiteks.

Õpilased jäid tudengite antud tundideta aga teemast olenemata väga rahule. Üliõpilaste füüsikatundidele andis tagasisidet enam kui 500 kooliõpilast ja koguni 97% vastanutest soovitaks sellist tundi ka teistele abiturientidele.

Keerulised asjad lihtsaks lahti

Taavi sõnul kiideti tagasisides kõige enam noorte õpetajate julget ja vaba olekut. Samuti toodi välja, et teemad olid arusaadavad ja seletati hästi lahti. Küll öeldi ka seda, et füüsika on põhiteadmiste kohapealt huvitav, kuid jääb tavalisele kooliõpilasele kaugeks.

Ka Ann Alice tunnistab, et kõige suurema aja tunni ettevalmistamisest võttis teoreetiliste kosmoloogiateemade lihtsalt lahti seletamine. Selleks tuli kõik hoolikalt läbi mõelda ja eri teemad omavahel siduda, et jutt loogiliselt voolaks.

«Füüsikas ja teistes matemaatilisemates teadustes ongi raske oma tulemusi laiemale seltskonnale tutvustada. Tihti ei oskagi seletada, miks see töö on oluline ja mida maailma jaoks tähendab. Kui see kogemus andis füüsikatudengitele võimaluse oma huvialasid arusaadavas keeles seletada, siis äkki oskame tulevikus kõik oma asjadest paremini rääkida,» räägib Taavi.

Projekti rahataotlus järgmiseks õppeaastaks on juba esitatud ja peagi hakatakse otsima uusi füüsikatudengeid, kes aasta pärast koolilastele oma lemmikteemadest rääkima lähevad. Koolide huvi sellega jätkata on olnud väga suur ja suur osa tänavusi noori loengupidajaid on juba tagasikutse saanud.

Taavi lisab, et tegelikult oleks tore, kui ka teiste erialade inimesed saaksid nende kogemusest innustust samuti midagi sarnast teha.

«Konkurente me ei karda, sest koolides on ju palju eri huvidega noori. Kasu saavad nagunii need, kes on juba mingist valdkonnast huvitunud, aga kes veel kõhklevad ega tea, mis näiteks päris füüsika on. Kui kooli minna ja rääkida, siis on õpilased paremini informeeritud ja oskavad aimata, mida nad üldse ülikooli õppima tulevad.»

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

füüsika