Omalaadne moe- ja keelekool andis osalejatele võimaluse end teostada ja arendada nii loominguliselt kui ka praktiliselt. Fotol tiitli „Parim jätkusuutlik moekollektsioon“ võitnud meeskond Kairos koos ühe oma modelliga.
FOTO: Anastassia Volkova

Ühiskonnategu ühendas moeloomingu ja keeleõppe

Uudis

„Moepööre 2023“ võimaldas neljakümnel Ida-Virumaa moeloojal, õmblejal, disaineril ja kultuurikorraldajal täiendada oma eestikeelset moetööstuse ja ettevõtluse sõnavara.

Kolme kuu vältel õppisid programmis osalejad eestikeelsetes töötubades oma ala asjatundjatelt eri materjalide ja võtete, loovettevõtluse, moefotograafia, digimüügi jm kohta. Koostööprogrammi lõpuks lõid osalejad tunnustatud moedisainerite juhendamisel oma moekollektsiooni ning esitlesid seda suurel laval.

Kollektsioonide loomisel oli eesmärgiks tõsta moeringluse vahendite abil au sisse originaalsus, taaskasutus, individuaalsus ja kestvus. Sobilikke materjale said õpilased eelkõige Uuskasutuskeskusest, moelooja Ivo Nikkolo laojääkidest ja Abakhani kauplustest.

Valminud rõivaid ja aksessuaare näidati Narvas Astri keskuses toimunud avalikul moeetendusel. Mitmesaja vaataja ette jõudsid nii igapäevaseks kandmiseks kui ka erilisteks hetkedeks sobivad mantlid, vestid, kleidid, pluusid, seelikud, kotid ja ehted.

Viljandi kultuuriakadeemia direktori Juko-Mart Kõlari sõnul oli tosina meeskonna kollektsioonide seas mitu erakordselt kõrgetasemelist.

„Moepöörde projekt näitas Ida-Virumaa disainerite potentsiaali. Usun täiesti siiralt, et see on millegi suurema algus. Selle koostöö kaudu puudutasime korraga niivõrd paljusid olulisi teemasid: loovus, jätkusuutlik disain, mikroettevõtlus, eesti keel,“ tõdes Kõlar.

Programmi „Moepööre 2023“ korraldasid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, moefestival Estonian Fashion Festival jaIntegratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Tartu Ülikooli aasta ühiskonnateo auhinna pälvisid selle eest kultuuriakadeemia projektijuht Lembe Lahtmaa ja direktor Juko-Mart Kõlar ning materjaliõpetuse nooremlektor Diana Tuulik.

Universitas Tartuensis

Jaga artiklit