TÜÜE 100. sünnipäevaks valminud tantsuteos etendub ekraanil
Tänavu tähistab Tartu Ülikooli üliõpilasesindus (TÜÜE) oma sajandat aastapäeva. Sel puhul pidi traditsioonilisel rahvusülikooli aastapäeva ballil lavale tulema tantsuetendus „Oh, otsigem …“. Et koroonaviiruse leviku tõttu jääb ball sedapuhku ära, saab Tantsuseltsi Pikne juhi Raul Markus Vaiksoo ja TÜÜE ühisel pingutusel valmivat lavastust vaadata hoopis UTTV vahendusel. Teos tuleb ekraanile rahvusülikooli aastapäeval, 1. detsembril kell 14.00.
Lavastaja Raul Markus Vaiksoo sõnul on teosel mitu pealiini. Ühelt poolt tähistatakse üliõpilasesinduse suurt juubelit ja rahvusülikooli möödunud sajandit, teisalt kajastatakse noore inimese eluteed ja selle otsinguid. Kuna tantsukeel ei kanna lugu edasi päris harjumuspäraste draamalavastuse võtetega, on Vaiksoo sõnul oluline, et vaatajani jõuaks narratiivi asemel tunne ja idee. Tähtis on, et nähtu tekitaks küsimusi ja paneks mõtlema iga vaataja, olenemata tema taustast või tegevusvaldkonnast. „Ma tõesti loodan, et igaüks saab sealt midagi, saab oma,“ ütleb Vaiksoo.
Peale Pikse liikmete on laval peaosades üheksa erisuguse kogemusega noort tantsijat. „Trupis kohtuvad tõesti väga erineva taustaga tantsijad. Kokku on tulnud nii klassikalise tantsu kui ka rahvatantsuga tegelenud inimesed. Proovime jutustada ühiselt loodud lugu ja ikka nii, et igaüks natuke isemoodi – oma keha, oskuste ja võimete järgi,“ lausub Vaiksoo. Etenduses võib märgata nii rahvatantsu, klassikalise tantsu, peotantsu kui ka diskotantsu elemente.
Loomisprotsessis on osalenud kõik rühmaliikmed võrdselt. Vaiksoo on pidanud enda ülesandeks ideid tervikuna hinnata, neid omavahel sobitada ning hoida koos ajakava ja kontseptsiooni.
Algse kava järgi pidi etendus toimuma ballikülaliste ees, kuid koroona-aasta oludest tingituna jõuab see vaatajateni video vahendusel. „Filmimise jaoks tuli kõik ümber mängida ja see oli ikka päris tükk tööd. Seda enam, et aega nappis niigi,“ nendib Vaiksoo, kuid lisab, et see oli omamoodi tore ülesanne. „Filmikeel ei võta tantsult tegelikult midagi ära – pigem annab juurde. Pidime küll loobuma lavast ja selle omapärast ning mõtlema sellele, et film ei linastu korra ja kaduvalt, vaid talletub pikemaks ajaks. Kaameraga saab aga avada selliseid tahke ja näidata niisuguseid nurki, mis poleks teatrisaalis kuidagi võimalikud olnud.
Lisa kommentaar